Ava peamenüü

Platseebo on katse- või kontrollravim, mida kasutatakse näiteks ravimi katsetamisel kontrollrühmal. Võib olla ka petteravim, mispuhul ravimkomponent kasutatavas aines puudub.

Platseeboefekt on nähtus, mille puhul organism reageerib mingi teguri toimele vastavalt ka siis, kui see tegur on asendatud millegi muuga – piisab organismi ootusest, et tegu on tegeliku teguriga. Näiteks võib tegu olla toimeainevaba ravimiasendajaga, mis ravimi mõju ikkagi esile kutsub.

Nii on vahel võimalik asendada mõnd farmakoni sisaldav lahus puhta veega, ent saada tulemuseks samasugune füsioloogiline muutus organismis nagu lahuse manustamisel.

Eri uuringutega on kindlaks tehtud, et platseebo võib toimet avaldada ka juhul, kui manustaja teab, et sellel pole tegelikku toimet.[1][2][3]

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Françoise Schenk; Anne-Claude Berthoud; Alain Papaux; Nicolas Zaslawski; Gilles Merminod 2018. How Placebo Shapes Sensory Data: From Signs and Memory to the Embodiment of Living Beings. Archives of Psychology 2(2): 1–18.

ViitedRedigeeri

  1. Mallika Marshall, MD. "A placebo can work even when you know it’s a placebo". Harvard Medical School, 7. juuli 2016. Vaadatud 1. detsember 2017. Inglise keeles.
  2. "The placebo effect can still work, even if people know it's a placebo". Riiklik Terviseteenistus, 27. juuli 2015. Vaadatud 1. detsember 2017. Inglise keeles.
  3. "Placebos: It turns out they work even when you know they're placebos". ABC, 19. oktoober 2016. Vaadatud 1. detsember 2017. Inglise keeles.

VälislingidRedigeeri