Alajäse

Alajäse ehk jalg (ladina keeles membrum inferius) on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega.

Alajäsemete peamiseks funktsiooniks on liikumise toetamine: kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine, löömine, ujumine, võimlemine, suusatamine, auto juhtimine jm. Jalad osalevad ka istumisel, seismisel.

Alajäsemete areng, anatoomia, luud, lihased, veresooned, närvid, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad indiviiditi erineda.

Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest.

Alajäseme lihased

Alajäseme lihased jaotatakse vaagnavöötme, reie, sääre ja jala lihasteks.

Alajäseme arterid

Alajäset varustab verega peamiselt välimine niudearter (a.iliaca externa). Alajäseme arterid on tavaliselt: reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, kaararter, pindluuarter, eesmine sääreluuarter, süva reiearter, välimine niudearter, külgmine tallaarter, tallakaar, taldmised pöiaarterid, keskmine tallaarter, tagumine sääreluuarter.

Alajäseme veenid

Alajäseme veenid jaotatakse:

• pindmisteks veenideks: reieveen, õndlaveen, väike alajäseme-nahaveen, suur alajäseme-nahaveen;
• süvadeks veenideks: alumine õõnesveen, vasak ühisniudeveen, parem sisemine niudeveen, parem välimine niudeveen, keskmine ümbritsev veen, reieveen, õndlaveen, tagumised sääreluuveenid, eesmised sääreluuveenid, mulgustav veen, süva reieveen, külgmine ümbritsev veen.

Välislingid

• Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.