Alajäse

Alajäse ehk jalg (ladina keeles membrum inferius) on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega.[1]

Alajäsemete peamiseks funktsiooniks on liikumise toetamine: kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine, löömine, ujumine, võimlemine, suusatamine, auto juhtimine jm. Jalad osalevad ka istumisel, seismisel.

Alajäsemete areng, anatoomia, luud, lihased, veresooned, närvid, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad indiviiditi erineda.

Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest.[2]

Alajäseme lihasedRedigeeri

Alajäseme lihased jaotatakse vaagnavöötme, reie, sääre ja jala lihasteks.

Alajäseme arteridRedigeeri

Alajäset varustab verega peamiselt välimine niudearter (a.iliaca externa). Alajäseme arterid on tavaliselt: reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, kaararter, pindluuarter, eesmine sääreluuarter, süva reiearter, välimine niudearter, külgmine tallaarter, tallakaar, taldmised pöiaarterid, keskmine tallaarter, tagumine sääreluuarter.

Alajäseme veenidRedigeeri

Alajäseme veenid jaotatakse:

ViitedRedigeeri

  1. [1], Veebiversioon (vaadatud 09.01.2014) (inglise keeles)
  2. "Meditsiinisõnastik" 26:2004.

VälislingidRedigeeri