Lennuhüvitis

Lennuhüvitis on

Lennureisija õigus hüvitisele, kui hilineb Euroopa Liidust kolmandasse riiki suunduv lend

Lennureisija õigus hüvitisele, kui hilineb Euroopa Liidust kolmandasse riiki suunduv lend, tähendab, et kui lennureisija Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi lennujaamast väljunud lend või lennureis, mis koosneb mitmest jätkulennust, jõuab väljaspool EL-i asuvasse lõppsihtkohta hilinemisega, on reisijal õigus nõuda lennundusettevõtjalt hilinemise eest hüvitist. Reisijal on õigus hüvitisele ka siis, kui ühe broneeringu alusel ühelt EL-i lennuettevõtjalt ostetud reis sisaldab vahemaandumisi ja lennukivahetusi väljaspool EL-i. Reisijale makstava hüvitise määr oleneb mitmest komponendist: lennuajast, liikumisteest ja ooteaja kestusest. Hüvitised ulatuvad 125 eurost 600 euroni.

Hüvitis ja selle eeldused

Õigus hüvitisele tuleneb Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus (EÜ) nr 261/2004), mis koostati lennureisijate huvide kaitsmiseks, sest lendude viibimine tekitab reisijatele kannatusi.

Määrusega (EÜ) nr 261/2004 kinnitati hüvitiste määrad lennust mahajätmise, lennu tühistamise või hilinemise korral. Määrus rakendub nii nende reisijate suhtes, kes lendavad välja mõnest EL-i liikmesriigi lennujaamast, kui ka nende suhtes, kelle EL-i lennundusettevõtja opereeritav lennureis algab kolmandast riigist ehk väljaspool EL-i ning lõpeb mõnes EL-i liikmesriigi lennujaamas.

Määrus ei kehti reisijate kohta, kes reisivad tasuta või mingi muu avalikkusele mitte kättesaadava soodustusega, v.a pidevate lendajate vms programmi alusel saadud sooduspiletitega.

Tingimused lennureisijale

Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 3 lõikest 2 tulenevalt kohaldub määrus järgmistel eeldustel: a) reisijal on soovitud lennule lennuettevõtja kinnitatud broneering ja b) reisija on ilmunud lennule registreerimisele vastavalt lennuettevõtja kehtestatud korrale  ja ajaks, mis on talle eelnevalt kirjalikult lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagendi teatatud; või kui registreerimise aega ei ole märgitud, siis peab reisija olema ilmunud lennule registreerimisele vähemalt 45 minutit enne lennu plaanipärast väljumisaega.

Tingimused lennureisile

Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 3 lõikest 1 tuleneb, et määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes on ostnud oma lennureisi pileti(d) ühe broneeringu alusel korraga ühe lennuettevõtja käest ja kui nad:

a) lendavad välja mõnest EL-i territooriumil asuvast lennujaamast või b) lendavad EL-i ettevõtja opereeritud lennuga mõnest EL-i välisest ehk kolmanda riigi lennujaamast EL-i territooriumil asuvasse lennujaama, ning nad ei ole saanud selle lennureisi hilinemise korral EL-i välises riigis ettenähtud abi ning neile ei ole makstud hüvitist või kompensatsiooni.

Juhul, kui lennureis koosneb mitmest jätkulennust, kuulub määrus kohaldamisele vaid siis, kui mitmest lennust koosnev lennureis on reserveeritud ühe broneeringuga ning selle broneeringu on lennuettevõtja või reisikorraldaja ka kinnitatud. Siia alla ei kuulu näiteks veebis leiduvate otsingumootorite abil broneeritud lennud ning odavlennufirmad (nt Ryanair, Wizzair jt), kes ei võimalda oma ettevõtte lendude ametlikku kombineerimist, st reisija saab küll osta eri lennupileteid ning lendusid ise kombineerida, kuid need on alati ostetud mitme eri broneeringuga.

Määruse kohaldumise tunnus on, kui kogu lennumarsruut on näha ühel piletil ning lennule registreerimisel saadakse kätte kõik pardakaardid ühe korraga.

Näiteks Euroopa Kohtu lahendis nr C-537/17 C, Wegener ja Royal Air Maroc SA (viide) loeti määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaseks üheks lennureisiks ühe broneeringuga ühelt lennuettevõtjalt ostetud piletitega, kuid kahest erin lennust koosnev reis, mis väljus EL-ist ning mille vahemaandumine ja lõppsihtkoht asusid väljaspool EL-i.

Kolmandast riigist EL-i suunduvatele EL-i välistele lennuoperaatoritele (näiteks Aasia või Ameerika Ühendriikide lennufirmad) viidatud määruses sätestatu ei laiene ja reisijale ei teki sellise lennureisi hilinemise eest hüvitise nõudeõigust, nagu see tekib EL-ist väljuvate lendude korral, kus oluline on ainult väljalennu koht, mitte lennuoperaatori asukoha registreering.

Selleks, et reisijad saaksid oma õigusi aktiivselt kasutada, peab lennuettevõtja määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 14 lõike 1 järgi tagama, et lennule registreerimise lauas oleks nähtavas kohas ja mõistetava sisuga sõnum: "Kui Teid ei lubata lennukile või kui Teie lend tühistatakse või hilineb vähemalt kaks tundi, küsige registreerimislauast või lähteväravast dokumenti Teie õiguste, eelkõige makstava hüvitise ja osutatava abi kohta".

Hüvitise saamise kord

Hilinemine

Määruse (EÜ) nr 261/2004 kehtestamisel on eelduseks võetud asjaolu, et tõrked lennureisidel põhjustavad reisijatele raskusi ja ebamugavusi.

Euroopa Kohus tõdeb, et määrus (EÜ) nr 261/2004 näeb ette kaht lennu hilinemise olukorda:

1. lennu hilinemine võrreldes kavandatud väljumisajaga ja
2. lennu hilinemine, mis tuvastatakse lõppsihtkohta saabumisel.

Hilinemise pikkust hüvitise arvutamisel arvestatakse alates algses lennuplaanis märgitud lõppsihtkohta jõudmise kellaajast.

Saabumisaeg tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.

Lendude hilinemise liigitus määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 6 lõike 1 järgi:

a) hilinemine vähemalt 2 tundi või rohkem 1500 km pikkuste lendude puhul; b) hilinemine vähemalt 3 tundi või rohkem kõikide üle 1500 km pikkuste EL-i siseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 km pikkuste lendude puhul; c) hilinemine vähemalt 4 tundi või rohkem kõikide pikemate kui 3500 km lendude puhul.

Lennuettevõtja kohustused lennureisijate abistamiseks hilinemisjuhtumi puhul

Määruse (EÜ) nr 261/2004 kehtestamisel on eelduseks võetud asjaolu, et määrusega tagatakse reisijate kõrgetasemeline kaitse ning võetakse arvesse kõiki tarbijakaitse üldisi nõudeid, millega pannakse reisija kui nõrgema osapoole õigused ettepoole lennuettevõtjate ja reisikorraldajate õigustest.

Lisaks lennureisija õigusele nõuda hilinemise eest hüvitist, tuleb hilinemisjuhtumi korral lennundusettevõtjal eelisjärjekorras korraldada abi ja hoolitsus üksi reisivatele lastele ning liikumispuudega isikutele ja nende saatjatele, sh ametlikele teenistuskoertele. Lisaks on määrusega (EÜ) nr 261/2004 ette nähtud lennundusettevõtja kohustus pakkuda hoolitsust ja abi ka tavareisijatele.

Lennu pikkus	Hilinemise kestus	Pakutav hoolitsus ja abi
Kuni 1500 km	Üle 2 tunni	Ooteajaga võrreldes piisav söök ja jook. Tasuta kaks telefonikõnet või elektronkirja.
1500–3500 km	Üle 3 tunni
Üle 3500 km	Üle 4 tunni
Igasugune lend	Üle 5 tunni	Ooteajaga võrreldes piisav söök ja jook. Tasuta kaks telefonikõnet või elektronkirja. Kogu piletihinna tagasimaksmine, kui reisija otsustab reisist loobuda.
Igasugune lend	Eeldatav väljalend on lükkunud järgnevale päevale.	Ooteajaga võrreldes piisav söök ja jook. Tasuta kaks telefonikõnet või elektronkirja. Majutus ja transport lennujaama majutuskohta ja tagasi. Kogu piletihinna tagasimaksmine, kui reisija otsustab reisist loobuda.

Hüvitise suurus

Kuigi määrus (EÜ) nr 261/2004 ei sisalda otseselt reisija õigust saada lennu hilinemise korral hüvitist, on Euroopa Kohtu praktika järgi reisijal, kelle lend on lõppsihtkohta hilinenud vähemalt 3 tundi, õigus saada hüvitist samas määras lennu tühistamise korral saadava hüvitisega.

Lennureisijale makstava hüvitise suurust arvestatakse lennureisi alg- ja lõppsihtkoha distantsi järgi, kui see vastab lennureisile esitatavatele tingimusetele, sh ka ümberistumisega lennu tingimustele (vt p 1.2).

Lennu pikkus	Hilinemine sihtkohta	Hüvitise suurus
Kuni 1500 km	Üle 3 tunni	250 €
1500–3500 km	Üle 3 tunni	400 €
Üle 3500 km	3–4 tundi*	300 €
	Üle 4 tunni	600 €

* hüvitise suurust vähendatakse 50%, kui reisija kasutab lennuettevõtja pakutud asenduslendu.

Vastuväited hüvitise maksmisele või hüvitise vähendamisele

Reisijal ei ole hüvitisele õigust, kui talle pakutud ja tema aktsepteeritud asenduslennu sihtkohta jõudmise aeg ei erine oluliselt algses lennureisi broneeringus kinnitatud ajast.

Määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaldamine ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele, kuid nimetatud määruse alusel antud hüvitis hilinemise eest võidakse sellisest lisahüvitisest maha arvata.

Lennuettevõtjad ei pea maksma hüvitist, kui nad esitavad veenvad tõendid, et lennureisi tühistamine või pikaajaline hilinemine on olnud tingitud selliste erakorraliste asjaolude tõttu, mille ärahoidmine väljus vaatamata kõikidele vajalikele ettevaatusabinõudele lennuettevõtja kontrolli alt.

Erakorraliseks asjaoluks loetakse poliitiliselt kõikuvaid olusid, sobimatuid ilmastikutingimusi, ohtu julgeolekule, muid lennu turvalisusega seotud puudusi ning tööseisakuid ehk streike (v.a arvatud juhul, kui lennuettevõtja oma tegevusega on selle põhjustanud, nt ei maksa töötajatele piisavalt palka), mis mõjutavad lennuettevõtja tegevust.

Euroopa Kohus on leidnud, et lennuki selline tehniline probleem, mis toob kaasa lennu tühistamise, ei ole "erakorraline asjaolu". Erakorralisteks asjaoludeks loetakse näiteks lennuki detailitootja või kvalifitseeritud kontrollorgani avastatud tootmisdefekti ning lennukile sabotaaži või terrorismiga põhjustatud kahjusid.

On oluline lisada, et lennuettevõtja vabastatakse hilinemisest tekkinud kahjude hüvitamisest (mitte küll hüvitise maksmisest), kui ta suudab tõendada, et ta on kasutanud kõiki kättesaadavaid ja asjakohaseid meetmeid ning teinud reisijate kahjude ärahoidmiseks kõikvõimaliku.

Rakendus kohtupraktikas

Euroopa Kohus

C. Wegener vs Royal Air Maroc SA

Euroopa Kohus käsitles kohtuasjas nr C-537/17 C. Wegeneri ja Royal Air Maroc SA vahelist vaidlust pikaajalise lennu hilinemise eest nõutud hüvitise üle.

Asjaolud

C. Wegener broneeris lennuettevõtte Royal Air Maroc vahendusel reisi Saksamaalt Berliinist Marokosse Agadiri, vahemaandumise ja lennuki vahetusega Casablancas (Marokos).

Wegener registreeriti Berliinis lennuettevõtja kinnitatud broneeringu alusel lennureisi lõppsihtkohta. Kuna Royal Air Maroci lennuk väljus Berliinist hilinemisega, ei lubatud teda enam Casablancast startinud jätkulennu pardale, sest tema istekoht oli antud teisele reisijale. Wegener registreeriti lõpuks Royal Air Maroci järgmisele lennule ning ta saabus Agadiri algselt planeeritust 4 tundi hiljem.

Wegener esitas lennuettevõtjale taotluse maksta hilinemise eest hüvitist, kuid Royal Air Maroc keeldus nõuet rahuldamast, viidates määrusele (EÜ) nr 261/2004. Ettevõtja hinnangul puudus Wegeneril õigus hüvitise saamiseks, sest Casablancast startinud jätkulendu tuleks käsitleda eraldi veona, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaldamisalasse.

Asja arutanud Landgericht Berlin (esimese astme kohus Berliinis) peatas menetluse ja esitas Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse, kuidas tuleks määrust tõlgendada.

Euroopa Kohtu lahend

Euroopa Kohus leidis, et viidatud määrust kohaldatakse lisaks üksiklendudele ka reisijaveole, mis toimub üheainsa broneeringu alusel ning mis liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast väljumise ja kolmanda riigi territooriumil asuvasse lennujaama saabumise vahel sisaldab väljaspool EL-i asuvas lennujaamas plaanipärast vahemaandumist koos lennuki vahetusega.

Samuti kordas Euroopa Kohus oma varasemat otsust, et pöördumatu ajakaotus, mis tekib reisijale planeeritust hiljem sihtkohta saabumise tõttu, tähendab ebamugavust, mis annab õiguse saada määrusega (EÜ) nr 261/2004 ette nähtud hüvitist.

Euroopa Kohus toetas oma seisukohaga Wegeneri nõuet hüvitise saamiseks. Kuigi lennud toimusid ümberistumise ja mitme lennukiga, tuleb ühe broneeringu alusel toimunud lende käsitleda tervikuna. Kuivõrd Wegener saabus lõppsihtkohta hilinemisega, tekkis talle ka õigus hüvitise nõudmiseks.

Air France SA vs H-G. Folkerts ja L-T. Folkerts

Euroopa Kohus arutas kohtuasjas nr C-11/11 vaidlust lennuettevõtja Air France ja H-G. Folkertsi ning L-T. Folkertsi vahel seoses kahju hüvitamisega, mida hilinemine lõppsihtkohta Folkertsile väidetavalt põhjustas.

Asjaolud

L-T. Folkertsi lennuk pidi Bremenist õhku tõusma 16. mail 2006 kell 6.30 ja esialgne lennuplaan nägi ette jõuda sihtkohta Asuncióni samal päeval kell 23.30.

Air France'i lend Bremenist Pariisi startis esialgsest väljumisajast ligikaudu 2,5 tundi hiljem. Broneeringus sisaldunud ja sama lennufirma opereeritud jätkulend São Paulosse oli Bremenist tulnud lennuki maandumise hetkeks juba väljunud.Air France registreeris Folkertsi hilisemale São Paulo lennule, mis tähendas, et reisija jäi maha ka algselt kavandatud jätkulennust Asuncióni. Folkerts jõudis Asuncióni alles 17. mail 2006 kell 10.30, mis on algselt ette nähtud saabumisajast 11 tundi hiljem.

Saksamaa kõrgeim föderaalkohus Bundesgerichtshofile küsis Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas lennureisijal on määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 kohaselt õigus hüvitisele, kui väljalend hilines vähem kui 2 tundi, kuid lõppsihtkohta jõutakse kavandatud saabumisajast vähemalt 3 tundi hiljem.

Euroopa Kohtu lahend

Euroopa Kohus tõdes, et määrus (EÜ) nr 261/2004 näeb ette kaks eri lennu hilinemise olukorda. Määrus viitab teatud kohtades üksnes lennu hilinemisele võrreldes plaanijärgse väljumisajaga. Teisalt on määruse muudes osades mõeldud sellist lennu hilinemist, mis tuvastatakse lõppsihtkohta saabumisel.

Kohus sedastas, et ümberistumisega lennu puhul on määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 7 ettenähtud fikseeritud suuruses hüvitise määra arvestamisel tähtsust ainult lõppsihtkohta saabumisel tuvastatud hilinemine, kusjuures lõppsihtkohana peab arvestama reisija broneeringu viimase lennu sihtkohta.

Kohus kinnitas, et lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui hilinemine on tingitud erakorralisest asjaolust. Selliseid asjaolusid aga ei tuvastatud.

Vaidluses tõlgendas kohus määrust (EÜ) nr 261/2004 nii, et kuivõrd reisija jõudis oma lõppsihtkohta kavandatud saabumisajast 3 või enam tundi hiljem, tuleb lennuettevõtjal maksta hüvitist, sest hüvitise suurust arvestatakse sõltuvalt sihtkohta hilinetud ajast.

Rakendus Eesti kohtupraktikas

Eesti kohtupraktikas ei ole märtsiks 2019 määruse (EÜ) nr 261/2004 rakendamise kohta ühtegi Riigikohtu tasandi lahendit, kuid on tehtud mitu nimetatud määruse sätet käsitlenud esimese astme kohtute lahendeid.

Flagito OÜ vs SmartLynx Airlines Estonia OÜ

Tsiviilasi nr 2-18-112164. Flagito OÜ taotles võlgnevuse väljamõistmist SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt.

Hagiavalduse kohaselt kinnitati reisijate broneeringud lennule MYX589, mis pidi Tallinnast väljuma 30.11.2017 kell 6.05, kuid väljus tehnilise rikke tõttu Tallinnast 01.12.2017 kell 10.45. Reisijad jõudsid sihtkohta 18-tunnise hilinemisega.

Kaks reisijat loovutasid oma nõudeõiguse Flagito OÜ-le, kes on spetsialiseerunud just määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel tekkinud nõuete koondamisele ja sissenõudmisele.

Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et lend hilines 18 tundi ning et reisijatel on tulenevalt EÜ määrusest (EÜ) nr 261/2004 õigus hüvitisele. Vaidlus oli reisijate nõude loovutamise lepingu kehtivuse ning hagejalt kostjale esitatud nõudekirja vormi ja selle lisade üle.

Kohus jõudis otsuseni, et viidatud määruse alusel saab kohtuasjas hüvitist nõuda kuni 600 euro ulatuses ühe reisija kohta ning mõistis lennuettevõttelt hageja kasuks välja 1200 eurot.

T. Kurismann ja M. Saarmäe vs Novatours OÜ

Tsiviilasi nr 2-17-8190. T. Kurismann ja M. Saarmäe taotlesid Novatours OÜ-lt väljalennu hilinemise tõttu lühenenud puhkuse kompenseerimiseks mitterahalise kahju hüvitamist.

Kurismann ja Saarmäe ostsid pakettreisi, mille sihtpunkt oli Colombo lennujaam Sri Lankal. Reis pidi toimuma ajavahemikus 06.01.2017–18.01.2017. Tallinnast õigeaegselt startinud lend Istanbuli suunati aga lumetormi tõttu ümber Samsuni lennuväljale ning reisijaid paigutati 11. jaanuarini hotelli. Kurismann ja Saarmäe jõudsid Colombo lennujaama 12. jaanuari varahommikul – seega lühenes nende puhkus 5 päeva võrra.

Reisijad esitasid kasutult veedetud puhkuseaja eest Novatours OÜ-le mittevaralise kahju hüvitamiseks nõude suurusega 1520,83 eurot. Novatours OÜ leidis, et mittevaraline kahju ei kuulu hüvitamisele, sest lumetorm on erakorraline asjaolu, mida ei ole võimalik ette näha.

Pärnu Maakohus järeldas, et määrus (EÜ) nr 261/2004 ei kuulu asjas kohaldamisele, sest hilinenud lend sai alguse Türgist ning sihtpunkt pidi olema Sri Lankal. Kohus põhjendas viidatud  määruse kohaldamata jätmist sellega, et kumbki riik ei kuulu EL-i ja lendu opereeriv lennuettevõtja Turkish Airlines ei ole EL-i lennuettevõtja.

Pärnu Maakohus ei selgitanud oma otsuses, miks ei võetud arvesse Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C‑537/17 tehtud eelotsust, mis ütleb, et ühe broneeringu alusel seotud lennud, mis sisaldavad vahemaandumisi, kuuluvad viidatud määruse kohaldamisalasse.