Lembit Juhari (15. oktoober 1918 Anija vald5. august 1944) oli Eesti ja Saksa sõjaväelane, leitnant (Obersturmführer).[1]

Juhari lõpetas 1938. aastal Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi reaalharu[2] ning peale seda Eesti Sõjakooli.

Lembit Juhari osales 1943. aasta sügisel 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi võitlustes Neveli rindel.

Juhari 20. Relva-SS diviisi pioneerkompanii rakendati 1944. aasta märtsis Narva lahingus Vepsküla sillapea likvideerimisel võitlusse miinide kahjutuks tegemiseks. Tugeva vaenlase tule all, enam kui tihti ründavat jalaväge omapoolse võitluspanusega toetades tehti kahjutuks üle 2200 miini.

Ka hiljem, Narva jõe joone kindlustamisel, paistis leitnant Juhari mitmeti silma. Märtsis püüdis Punaarmee jalaväega takistada pioneerkompanii tööd Narva jõel jää purustamisel. Juhari, kes seda isiklikult juhtis, nõudis välja miinipildujate ja õhutõrjekahurite tule, mida ta ka ise parandas ja suunas. Pärast rünnaku tagasilöömist võisid pioneerid oma tööd jatkata.

Veebruaris 1944 autasustati Juharit Raudristi II klassiga[3] ja 22. märtsil 1944 Raudristi I klassiga.

Lembit Juhari langes 5. augustil 1944 Narva rindel ja on maetud Jõhvi Saksa sõjaväekalmistule.

„ Viimased heitlused, milles Lembit Juhari oma mehed pärast kolmekordset rünnakut määratud eesmärgile viis, olid väga rasked. Keset palavaimat lahingut lõhkes tema otseses läheduses vaenlase granaadiheitjast paiskunud mürsk, mis ostuf. Juharile tõi silmapilkse surma“

Ostuf. Lembit Juhari langes, Rindeleht, 2 september 1944

Viited

muuda
  1. "Lembit Juhari langenud". Sakala (1878–1940). 4.09.1944. Vaadatud 3.01.2019.
  2. "Tänavusi koolilõpetajaid". Uus Eesti. 4. juuni 1938. Vaadatud 3.02.2019.
  3. "82 RAUDRISTI EESTI BRIGAADILE". Postimees (1886-1944). 12. veebruar 1944. Vaadatud 3.02.2019.

Välislingid

muuda