Leliūnai
Leliūnai on alev Leedus Utena rajoonis, Leliūnai valla halduskeskus. Alev asub Utenast 13 kilomeetrit edelas 159 ha suuruse Leliūnai paisjärve ääres.
Leliūnai | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
Elanikke: 412 (2011)[1] | |||||
Koordinaadid: 55° 29′ N, 25° 24′ E | |||||
Leliūnais on põhikool, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on rahvakunstnik Vytautas Valiušise keraamikamuuseum, endise Leliūnai mõisa hooned ja 1905. aastal ehitatud katoliku kirik. Alevi lähedal asub Leliūnai lohukivi.
Elanikkond
muuda
|
|
Nimi
muudaAlev on nime saanud ümbruskonna soode järgi: nimi tuleneb sõnast liūnas (tõlkes soo). Esimesed sealsed mõisnikud kõnelesid prantsuse keelt, kust pärineb eesliide le.
Ajalugu
muudaLeliūnai mõisast ja selle juures asuvast külast on esimesed teated XVII sajandi algusest. Esimene kirik ehitati sinna aastal 1698. Kuna sealt läks läbi Kaunase ja Zarasai vaheline maantee, kujunes asula peagi õitsval järjel aleviks. Aastal 1788 ehitati sinna vana kiriku asemele uus, millest sai 1793. aastal kohaliku kihelkonna kirik.[2] 1853. aastal rajati alevisse esimene kool. Jaanuariülestõusu ajal toimus alevi juures lahing. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Лелюны.[3] 1900. aastal hakati vana puukiriku asemele kavandama uut tellistest hoonet, mis valmis 1905. aastal. avati Peterburi ja Varssavi vaheline postimaantee, alevisse rajati selle hobupostijaam. 1883. aastal ehitati alevisse vana põlenud kiriku asemele uus.
Aastal 1941 toimetasid Saksa okupatsiooniväed ligi 50 Leliūnai juuti Utenasse hukkamisele. Aastail 1941–1944 asus sealses koolimajas sõjavangide laager. Sõja järel tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad, 1949. aastal asus seal metsavendade staap. 1950. aastal avati alevis NKVD osakond. Nõukogude perioodil oli asula kohaliku kolhoosi keskasulaks.[4] 1980. aastatel ühendati aleviga naabruses asunud Leliūnai küla.
Tuntud elanikke
muuda- Algimantas Baltakis – leedu luuletaja
- Juozas Karosas – leedu organist ja helilooja
- Kazimieras Meškauskas – leedu majandusteadlane
-
Keraamikamuuseum
-
Leliūnai
-
Mõisa häärber
-
Leliūnai tänavavaade
-
Leliūnai kirik
-
Kiriku interjöör
-
Koolimaja
Viited
muuda- ↑ 2011 m. surašymas
- ↑ "Leliūnų seniūnija". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2021. Vaadatud 24. aprillil 2020.
- ↑ Лелюны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 3 (Лаарсъ — Оятъ). СПб, 1867, 26 lk.
- ↑ Leliūnai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XI (Kremacija-Lenzo taisyklė). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2007. 714 lk.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Leliūnai |