Lehtsamblad
Lehtsamblad (Bryopsida) on lehtsammaltaimede hõimkonna liigirikkaim klass: siia kuulub umbes 95% sammaltaimedest. Lehtsamblaid on kirjeldatud umbes 11 500 liiki.
| Lehtsamblad | |
|---|---|
 Püstlehine kaksikhambake Dicranella varia | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Lehtsammaltaimed Bryophyta |
| Klass |
Lehtsamblad Bryopsida |
Minevikus arvati lehtsammalde hulka kõik lehtsammaltaimed, aga hiljem hakati neil vahet tegema. Lehtsamblaid eristab teistest lehtsammaltaimedest see, et nende eoslatel on artrodontsed hambad. Teisisõnu on hambad üksteisest eraldatud ja kasvanud otse aluse külge. Hambad on näha siis, kui neid ümbritsev eoslakate ära kukub. Ülejäänud lehtsammaltaimedel on eoslatel nematodontsed hambad ehk teisisõnu on hambad kasvanud eoslakatte külge või siis tuleb näiteks eoslakate ära koos hammastega.
Eosla ehitus ja areng on väga tähtsad niihästi lehtsammalde rühmitamiseks kui liigitamiseks. Enamikul lehtsammaldel on niisugune eoslakate, mis langeb ära siis, kui eoslas olevad eosed on küpseks saanud ja valmis levima. Eosla ava nimetatakse stoomiks, sest stoma tähendab ladina keeles suud. Seda ümbritseb üks või kaks peristoomi. Peristoom on kolmnurksete hammaste ring, mis moodustub eriliselt paksenenud rakuseinte jäänustest. Tavaliselt on ühes peristoomis 16 sellist hammast. Hambad saavad nii stoomi kohale painduda ja seda katta kui ka tagasi painduda ja stoomi avada.
Artrodontsel peristoomil on kaks põhilist tüüpi. Esimest nimetatakse haplolepidoosseks ja see koosneb ühest peristoomist, millel on 16 hammast. See on omane alamklassile Dicranidae. Teist tüüpi nimetatakse diplolepidoosseks ning see on omane alamklassidele Bryidae, Funariidae ja Timmiidae. Sellel tüübil on kaks peristoomi, mõlemad hammastega. Sisemist nimetatakse endoperistoomiks ehk lühendatult endostoomiks ja välimist eksoperistoomiks ehk lühendatult eksostoomiks. Endostoom on palju õrnem ja selle hambad on joondunud eksoperistoomi hammaste vahele.
Lisaks eksisteerib üksikuid selliseidki lehtsamblaid, millel pole üldse peristoomi. Alguses arenevad nende eoslad samamoodi kui ülejäänud lehtsammaldelgi, aga siis hammaste areng lakkab ja nad ei arene täielikult välja.
Seltse muuda
- Aulacomniales – vildikulaadsed
- Bartramiales – kerakupralaadsed
- Bryales – pungsamblalaadsed
- Buxbaumiales – hiidkupralaadsed
- Catoscopiales – mustpeasamblalaadsed
- Dicranales – kaksikhambalaadsed
- Diphysciales – munakupralaadsed
- Encalyptales – tanukalaadsed
- Funariales – hellikulaadsed
- Grimmiales – rahnikulaadsed
- Hedwigiales – lumilehikulaadsed
- Hypnales – ulmikulaadsed
- Orthotrichales – tutikulaadsed
- Pottiales – pisisamblalaadsed
- Splachnales – põisikulaadsed
- Timmiales – timmialaadsed