Lee
|
See artikkel räägib tuleasemest; leeks nimetatakse ka leetseljakut; tantsuansambli kohta vaata artiklit Lee (tantsuansambel); luulevormi kohta vaata artikli Lee (luule); eesnime kohta vaata Lee (eesnimi) |
Lee ehk kolle (tartu ja võru murdes ka tuhkhaud) oli ürgne lahtine tulease toidu valmistamiseks. Juba 12. sajandil olid Eestis elamute ahjud koldega.
Asukoht muuda
Eesti rehetoas, samuti setude suitsutoas asus kolle ahjusuu ees, moodustades ahjuga ühe terviku. Omaette keedukohad olid kolle suveköögis ja õuekolle lahtise taeva all.
Kirjeldus muuda
Kolle oli ahjupõrandast madalamal ja sinna tõmmati ahjust söed ja tuhk. Kolde ühel või mõlemal küljel oli lõugas ja kolde ees madal lõmmukivi.
Lee kohal oli keedunõu hoidmiseks tavaliselt tugev horisontaalne pajapuu. Selle otsad olid kinnitatud kolde külgmüüridesse või ka postide ning harkide külge. Kasutati ka pööratavat pajavinna, eriti kui kolle oli külgmüürideta.
19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele pliidid, mistõttu kolde osatähtsus vähenes[1].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 89