Laukasoo (Vihula)
Laukasoo on soo Lahemaa rahvuspargi lõunaosas. See on Lahemaa suurim (1391 ha) ja tuntuim soo. Administratiivselt jääb Laukasoo Lääne-Virumaale Haljala valda.
Laukasoo võeti kaitse alla 1971. aastal Lahemaa rahvuspargi ühe reservaadina. Praegu kannab Laukasoo kaitsestaatusena Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevööndi nimetust. Laukasoo kaitsmisel on peamine eesmärk tagada looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, koosluste loodusliku seisundi taastamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Nende eesmärkide toetuseks on LIFE Mires Estonia projekti raames LIFE programmi ja KIKi looduskaitseprogrammi rahastusel kavas taastada ajavahemikul 2015-2020 Laukasoos looduslik veerežiim. Taastamistegevuste mõjuala - 889 ha - jääb kaitseala piiridesse[1].
Laukasoo teke muuda
"Loode-kagu sihis väljavenitatud soolaam (pikkus 6, laius 1-2 km) asub Loobu ja Võsu jõe ning Võhma klindineemiku vahele jäävas veelahkmenõos, mattunud ürgoru kohal. Jääsulavete liival levib turvas enam kui tuhandel hektaril. Soo kujunes madala järve, selle kaldaalade ja ümbruskonna maismaa soostumise tulemusena. Turbakihi all, mille keskmine paksus on 2,8, suurim aga 4,7 meetrit, on kohati õhuke järvemudakiht" [2]. Nagu nimigi ütleb, on soos rohkelt laukaid; neid kutsutakse Ristlaugasteks. Veesilmade pindala jääb 0,4-0,9 ha vahele ja laugaste sügavus küündib 2,5 meetrini. Paljud laugastest on omavahel ühendatud uurdeojadega[3]. Lisaks laugastikule asub seal maaliline jäänukjärv. Mitmekesise ja suure laugastiku tõttu loetakse Laukasood Eesti üheks kaunimaks rabaks.
Kasvukoha- ja elupaigatüübid muuda
Laukasoo kasvukohatüüpe on 2009. aastal inventeerinud Eestimaa Looduse Fond (inventeerijad Vallo Valdmann, Indrek Tammekänd), mille käigus määratleti mättaraba (3221), laukaraba (3223) ja õõtsik-siirdesoo (3122) [4]. Natura 2000 elupaigatüüpidest on Laukasoo suuremas osas kaetud looduslikus seisundis rabadega (7110), kus turbalasundi tüsedus küündib 3-4 meetrini, ja inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabadega (7120). Lisaks lagesoodele leidub Laukasoos siirdesoo- ja rabametsi (91D0), Fennoskandia soostunud- ja soo-lehtmetsi (9080) ning vanu loodusmetsi (9010). Natura 2000 elupaigatüüpide eestikeelsed vasted ja klassifikatsioon toetuvad Jaanus Paali (2007) [5] koostatud jaotusele. Rahvusvahelised koosluste koodid on ära toodud Euroopa loodusdirektiivis.[6] Rabad on looduskaitseliselt Natura 2000 kõrge tähtsusastmega kooslused ja Eesti riigi jaoks on tegemist vastutuskooslustega.
Elustik muuda
Elustikust on enam uuritud linnustikku. Varasematest uurimustest nt Anu Soon-Proodel 1970. aastate alguses ja Marek Vahula aastatel 1990.–1991. Kokkuvõtvalt on Kai Kimmel (2015) määratlenud samuti Laukasoo linnurikkaks märgalaks: "Linnuliike on rabas rohkem, kuid vähem on elupaiga suhtes nõudlikke sookahlajaid, nagu mudatildrit ja rüüta, samuti avasoole omaseid värvulisi, näiteks sookiuru ja põldlõokest." Viimane teade haruldasest rabapüüst rabas pärineb 1991 aasta kevadest kui Loobu jõe äärsest kanakulli pesast korjatud linnukondid määrati kahed rabapüü omadeks.
Viited muuda
- ↑ Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, Arheovisioon (2017). "Laukasoo taastamiskava" (PDF).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kimmel, Kai (2015). Eesti sood. Roheline Eesti. Varrak, 304 lk
- ↑ Kink, H (2002) Loodusmälestised 10. Harjumaa. Lahemaa. TTÜ Geoloogia Instituut. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn.
- ↑ Paal, Jaanus; Leibak, Eerik (2013) Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond
- ↑ Paal, Jaanus (2007) [http://dspace.ut.ee/handle/10062/18477 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat
- ↑ "Euroopa loodusdirektiiv". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2017. Vaadatud 15. jaanuaril 2016.
Kirjandus muuda
- Rootsi, Ilmar; Viht, Ene; Õun, Anti (1988) Lahemaa rahvuspargi maismaa linnukooslused. Lahemaa uurimused III.
- Soon-Proodel, Anu (1977) Laukasoo linnustik. Uurimused Lahemaa rahvuspargi arenduskava koostamiseks. Tartu.
- Vahula, Marek (1991) Lahemaa rahvuspargi Laukasoo raba ja Palmse pargi haudelinnustik. Käsikiri Lahemaa rahvuspargi arhiivis.
Välislingid muuda
- Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025
- Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (vastu võetud 19.02.2015)