Lammimets
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2024) |
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohale kantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üle ujutatud[1]. Jaanus Paali taimkattetüüpide klassifikatsioon eristab uhtsetetest tekkinud kaldavallidel esinevat humala kasvukohatüüpi ja veekogust kaugemal lammi madalamas osas paiknevat pika tarna kasvukohatüüpi. E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon lammimetsi ei erista. J. Paali humala kasvukohatüüp liigitatakse E. Lõhmuse järgi harilikult salumetsa tüübirühma kuuluvaks sõnajala kasvukohatüübiks ning pika tarna kasvukohatüüp lodu kasvukohatüübiks.[2]
Lammimetsad kuuluvad Eesti haruldasemate metsakoosluste hulka, neid näeb väga piiratud aladel Pedja, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe kallastel.[3] Pikka aega tulvavee all olevatel lammimetsa madalamatel aladel kasvab lammi-lodumets.[4]
Omadused
muudaLammimetsade seisundit ja liikide esinemist mõjutab metsa asukoht lammil. Lammimetsa madalamaid osasid nimetatakse lontsikuteks. Lammimetsad muutuvad üha haruldasemaks, sest nende tekkeks on vaja jõel ulatuslikku valglat ning ja jõgi ei tohi olla süvendatud või õgvendatud. Kui need tingimused on olemas tekib lammimetsas igal kevadel ja mõnikord sügise poole üleujutus. Taandudes jätab vesi maha mulda rikastavad setted. [5]
Elustik
muudaTaimed
muudaPuurindes on iseloomulikud laialehised liigiesindajad, nagu tamm, saar, pärn, jalakas, türnpuu, toomingas ja künnapuu, kasvab ka kuuski ning üksikuid mände. Põõsarinne on liigirohke ja lopsakas, levinud on: põldmurakas, must sõstar, näsiniin ja mets-kibuvits. Samblarinne on lammimetsas hõre ja katkendlik. Samblaid kasvab eeskätt väikestes lohkudes ja lamapuidul ja puudel. Esindatud on: kallas-tömpkaanik, harilik kadrisammal, harilik lühikupar, teravtipp, kahkjas peekersammal, tüviksammal, harilik tiivik, erilehine kammtupik, mets- ja lodu-lehiksammal, harilik korbik. Metsa muudab tihedalt kasvamise mulje jätab seal kasvav väänlev humal. Lontsikutes kasvab kollast võhamõõka ja soovõhku. Samuti kasvab lammimetsas angervaksu, tarnu ja laanesõnajalgu. Jõe ääres leidub pilliroogu ja hundinuia.[6][7][8]
Loomad
muudaLindudest pesitsevad lammimetsas tihti metstilder ja musträstas. Imetajatest võib leida loomulikult kopra vooluveekogus endale tammi ehitamas.[8]
Seened
muudaLammimetsad on võrdlemisi seenevaesed. Selle põhjuseks on metsale omane liigniiskus ja üleujutused, seened vajavad oma arenguks küll niiskust, mitte vett. Seente viljakehad suudavad areneda ainult kuivematel perioodidel, muul ajal võivad need ilmuda vaid puu- ja kännumätastele.[9] Vanade puude koortel kasvab söögiseen puidu-sametkõrges.[8]
Putukad
muudaPutukatest leidub näiteks harilikku külmavaksikut ja nõgeseliblikat.[8][10]
Lammimetsad Eestis
muudaLammimetsad on säilinud Eestis hõredalt Pedja, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe lammidel.[4]
Lammimetsa tekkimiseks ja kestmiseks on vajalik vooluveekogu, mis alatihti enda kaldaäärsed alad tulvaveega üle ujutab. Tulvaveega kaasa toodud peenemad mineraalide osakesed settivad lammidel, millest taimed endale toitu saavad. Jõele lähemal on üleujutused madalamad kui eemal olevates osades. Suurvee voolukiirus on aeglane, vesi lausa seisab. Eestis on suurvete tõus väike, peamised üleujutused toimuvad Kasari jõe, Suur-Emajõe, Võrtsjärve ning Peipsi-Pihkva järve kallastel, enamasti suurema sula ajal kevade alguses.[11] [3]
Viited
muuda- ↑ Ökoloogialeksikon. (1992). Koostanud Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 126
- ↑ Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. J. Paal. Tartu 1999
- ↑ 3,0 3,1 "Laialehised lammimetsad (91F0) | loodusveeb". loodusveeb.ee. Vaadatud 29. mail 2023.
- ↑ 4,0 4,1 "Lammi-lodumetsad (91E0*) | loodusveeb". loodusveeb.ee. Vaadatud 21. juunil 2023.
- ↑ "Eesti Loodus 9/10 2001". vana.loodusajakiri.ee. Vaadatud 29. mail 2023.
- ↑ http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1273/rannik.pdf
- ↑ http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0110/jaanus.html
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. mai 2023. Vaadatud 29. mail 2023.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Eesti Loodus". eestiloodus.horisont.ee. Vaadatud 21. juunil 2023.
- ↑ "Soomaa kaitsekorralduskava aastateks 2022-2031 avalikustamine | Kaitsealad". kaitsealad.ee. Vaadatud 21. juunil 2023.
- ↑ Lammimetsad - Hoia mida armastad!, vaadatud 21. juunil 2023