Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi. Salumetsale on eriti vanemas eas iseloomulik puuliikide mitmekesisus, seejuures laialehiste puuliikide - harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas esinemine kõrvalliikidena, aga vahel ka peapuuliigina. Samas Eesti salumetsade enamiku moodustavad hüljatud ja metsistunud endised põllumaad, kus kasvab peamiselt pioneerliik hall lepp. Domineerivaks puuliigiks väljakujunemata salumetsas on hall lepp, korralikult majandatud salumetsas aga harilik kuusk või arukask. Liigirikkas põõsarindes kasvavad kuslapuu, sarapuu, toomingas, näsiniin ja muud.

Sügisene salumets Puhtulaiul.
Salumets Kübassaare maastikukaitsealal.

Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja. Salumetsade tüübirühma kuuluvad E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide süsteemi järgi naadi ja sõnajala kasvukohatüüp, ning J. Paali taimkattetüüpide järgi naadi, sinilille ja kuukressi kasvukohatüüp. Eesti metsadest moodustavad salumetsad statistiline metsainventuuri andmetel J. Paali järgi u 21% ja E. Lõhmuse järgi üle 10 protsendi.[1]. Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena.

Salumetsade (Lõhmuse järgi) metsamaa jagunemine enamuspuuliigi järgi[2]
Enamuspuuliik Pindala, ha Osakaal
hall lepp 88700 36,8%
kask 73900 30,7%
haab 33700 14,0%
kuusk 28300 11,8%
sanglepp 4600 1,9%
mänd 1900 0,8%
teised 9800 4,1%
kokku 240800 100%
Salumetsade (Lõhmuse järgi) puistute jagunemine puistutüüpide järgi[2]
Puistutüüp Pindala, ha Osakaal
lehtpuude segu 97800 42,7%
hall-lepik 57900 25,3%
kaasik 23600 10,3%
okaspuude ja lehtpuude segu 18300 8,0%
haavik 10400 4,5%
kuusik 10200 4,5%
laialehiste lehtpuude segu 7100 3,1%
okaspuude segu 2000 0,9%
sanglepik 1600 0,7%
männik 500 0,2%
kokku 229200 100%
Salumetsade (Lõhmuse järgi) metsamaa tagavara jagunemine puuliigi järgi[2]
Puuliik Tagavara, tuh. tm Osakaal
hall lepp 15096,6 29,6%
kask 10351,9 20,3%
haab 8959,7 17,6%
kuusk 8234,5 16,2%
sanglepp 2676,0 5,3%
saar 1916,6 3,8%
remmelgas 901,4 1,8%
mänd 775,1 1,5%
teised 2019,3 4,0%
kokku 50931,0 100%
Salumetsade (Paali järgi) metsamaa tagavara jagunemine puuliigi järgi[2]
Puuliik Tagavara, tuh. tm Osakaal
kuusk 25730,5 25,3%
hall lepp 19935,0 19,6%
kask 17807,5 17,5%
haab 13304,4 13,1%
mänd 11495,8 11,3%
saar 3246,0 3,2%
sanglepp 2453,7 2,4%
remmelgas 2296,1 2,3%
tamm 1498,1 1,5%
teised 3966,0 3,9%
kokku 101733,0 100%

Viited

muuda
  1. "Aastaraamat „Mets 2014", Keskkonnaagentuur, 2016. Lk 8" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2017. Vaadatud 13. jaanuaril 2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "„Eesti metsad 2010", Keskkonnaagentuur, 2012" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017. Vaadatud 4. veebruaril 2017.

Välislingid

muuda