Jaanus Paal

Eesti botaanik

Jaanus Paal (sündinud 16. septembril 1947 Urvaste vallas Võrumaal) on eesti botaanik.[1]

Jaanus Paal ELUS 150. aastapäeval Tartu Ülikooli raamatukogus 2003

Elulugu

muuda

Ta on lõpetanud 1966. aastal Tartu Kaugõppekeskkooli, 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (õppis bioloogiaosakonnas) ja 1982. aastal NSV Liidu TA V. L. Komarovi nimelise Botaanika Instituudi kaugõppeaspirantuuri. Bioloogiakandidaat (1983, TRÜ), väitekiri "Дискретность и непрерывность растительности средней тайги (на примере напочвенного покрова заповедника "Кивач").

Ta on töötanud aastatel 1975–1983 Karjalas Kivatši looduskaitseala vanemteadurina, 1983–1986 Tooma Soojaama juhatajana, 1986–1991 ZBI vanemteadurina, 1991–1992 botaanika ja mükoloogia osakonnajuhatajana, 1992–1993 teadusdirektorina, 1992–2002 Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi korralise professorina, 1994–1997 ühtlasi instituudi juhatajana, 2002–2014 erakorralise professorina ja 2004–2017 ka vanemteadurina.

Peamised loengukursused: Eesti taimestik ja taimkate, taimekoosluste struktuur ja dünaamika, teadustöö alused bioloogidele.[1]

Teadustöö

muuda

Uurimisvaldkond: taimekoosluste struktuur, ökoloogia, klassifikatsioon ja kaitse; bioloogia mitmekesisus, taimesüstemaatika. Olnud teadusekspeditsioonidel Tuvas (1972), Baikali ümbruses (1987), Kamtšatkal (1985), Magadanis (1987), Sahhalinil (1990), Taimõril (2003, 2004).

Aastatel 1991–1994 töötas periooditi Norra Looduse Uurimise Instituudis Trondheimis, kus osales Eesti-Norra ühisprojektis "Effects of nitrogen to alpine heath" ja veel mitmes projektis, sh "Estonian Wetlands Conservation and Management Strategy" ("Eesti märgalade inventeerimine") ja "Estonian Natura 2000" ("Eesti Natura 2000").

Ajakirjade Latvijas Vegetacija, Botanica Lithuanica ja Eesti TA Toimetiste bioloogiaseeria kolleegiumi liige.

Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni, Rahvusvahelise Soode Kaitse Grupi ja LUS-i liige.

Teoseid

muuda

Üle 70 teadustrükise, sh 7 monograafia autor või kaasautor.[1]

  • Τаксономический и временной континумы растительности I, II (kaasautorid T. Oja, S. Kolodjažnõi). Tallinn 1989
  • Структура ценопопуляций брусники Vaccinium vitis-idaea L. (kaasautor T. Paal). Tallinn 1989
  • Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn 1997
  • Responses of the Norwegian alpine Betula nana community to nitrogen fertilization (kaasautorid E. Fremstad, T. Möls). // Can. J. Bot. 75 (1997) 1
  • Estonian Wetland Inventory (kaasautor). Tartu 1998
  • Rare and threatened plant communities of Estonia. // Biodiv. and Conserv. 7 (1998) 8
  • Eesti taimekoosluste ja mõnede taimetaksonite mitmekesisus (kaasautor). Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn 1999
  • "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn 2004, 2. trükk 2007
  • Impacts of increased nitrogen supply on Norwegian lichen rich alpine communities: a 10-year experiment (kaasautorid E. Fremstad, T. Möls). // J. Ecol. 93 (2005) 3
  • Suurtaimede kooslused ja nende kasvukohad Eesti vooluvetes (kaasautor T. Trei). // LUS-i aastaraamat 84 (2006)

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Jaanus Paal on abielus Taimi Paaliga.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  2. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  3. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.

Kirjandus

muuda
  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Tartu 1998, 70
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 121
  • Eesti entsüklopeedia 14, 349
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999, 42
  • Olev Remsu. "Ajastupilt täiustub". Postimees, 25. sept 2020, retsensioon Jaanus Paali memuaaridele "Trepist üles, trepist alla",

Välislingid

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.