Ava peamenüü

Läänerindel muutuseta

"Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel.

Läänerindel muutuseta
Remarque Im Westen nichts Neues 1929.jpg
Saksa esmatrüki kaas
Originaal­pealkiri Im Westen nichts Neues
Autor Erich Maria Remarque
Tõlge

Grete Koch (1929)

Viktor Tomberg (1983)
Kaane kujundaja Peet Aren
Päritolumaa Saksamaa Saksamaa
Keel saksa
Žanr sõjaromaan
Kirjastaja Propyläen (originaal)
Tapper (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1929 (originaal)
1929 (eesti keeles)
Lehekülgi 186

Romaan ilmus kõigepealt 1928. aasta lõpul ajakirjas Vossische Zeitung ja tervikteosena 1929. aasta alguses. Esimese kolme aastaga tõlgiti romaan 25 keelde, kaasa arvatud eesti keelde, ning raamatut müüdi kokku üle 2,5 miljoni eksemplari. Seni on teost tõlgitud enam kui 50 keelde.

1930. aastal vändati teose põhjal Oscari võitnud linateos.

Teose põhiteemadRedigeeri

Remarque annab ülevaate sõjakoledustest ja nende mõjust sõduritele sõdurite endi silme läbi. Samas ei pea ta ise Esimeses maailmasõjas osalenuna oma jutustust objektiivseks. Remarque'i sõnutsi on tegu ühe väikese sõdurite salga seiklustega.

SõjakoledusedRedigeeri

Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on teinud sõjapidamise surmavamaks ja julmemaks kui varem. Remarque kirjeldab värvikalt igapäevast elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis.

Sõja mõju sõduriteleRedigeeri

Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtükikilluga pihta saada, vaid ka närvivapustuste üleelamises. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikkalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud.

Eestikeelsed väljaandedRedigeeri

VälislingidRedigeeri