See artikkel räägib loodusnähtusest, teiste tähenduste kohta vaata Kuumalaine (täpsustus).

Kuumalaine on elus- ja eluta looduse suhtes harjumuspärasest pikema ajavahemiku jooksul toimiv harjumuspärasest välisõhu temperatuurist märkimisväärselt kõrgem temperatuur, mille mõjud eluslooduse kestmajäämisele võivad olla letaalsed. Kuumalainete tagajärjel on maailmas hukkunud väga palju elusolendeid.

Kuumalained võivad tekitada põuda, soodustada metsatulekahjusid ja elektrikatkestusi.

Globaalne soojenemine toob kaasa kuumalainete intensiivsuse ja sageduse kasvu.

Euroopa 2003. aasta kuumalaine puhul hinnati hukkunute arvuks umbes 72 000 inimest ja 2010. aasta Venemaa kuumalaine (mis kutsus esile ulatuslikud maastikupõlengud) puhul hinnati hukkunute arvuks üle 55 000 inimese.[1]

Maailm

muuda

Mais India lõunaosariike tabanud kuumalaine maksimaalsed õhutemperatuurid olid järgmised:

India
Kuupäev Koht
21. mai 2015 Jharsuguda 45,4 °C
21. mai 2015 Hyderabad 46 °C
23. mai 2015 Allahābād 47,7 °C
24. mai 2015 Hammam 48 °C
25. mai 2015 Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam 46,4 °C
27. mai 2015 Daltonganj 47 °C

Juunis Pakistani lõunaosa tabanud kuumalaine maksimaalsed õhutemperatuurid olid järgmised:

Pakistan
Kuupäev Koht
20. juuni 2015 Karachi 46 °C
20. juuni 2015 Larkana 49 °C
20. juuni 2015 Turbat 49 °C
20. juuni 2015 Sibi 49 °C
20. juuni 2015 Rahim Yar Khan 43 °C
20. juuni 2015 Dadu 44 °C
20. juuni 2015 Multan 40 °C
20. juuni 2015 Nawabshah 41 °C
20. juuni 2015 Hyderabad 42 °C

2019. aasta suvel tõusis õhutemperatuur Indias ja Pakistanis kuni poolesaja kraadini Celsiuse järgi.

Kuumalained 1901–2010

muuda

Venemaa

muuda

Moskva õhutemperatuur (34,8 °C) ületas 2021. aasta 23. juunil 1901. aastal registreeritud rekordtemperatuuri, milleks oli 34,7 °C.[2]

Kanada

muuda
  Pikemalt artiklis 2021. aasta kuumalaine Põhja-Ameerika lääneosas

2021. aasta juuni lõpul mõõdeti Lyttonis Briti Columbias Kanadas rekordiline õhutemperatuur 46,6 °C.[3][4]

Eesti

muuda

Eesti oludes on kuumalaine kriteeriumid järgmised:

  • ohtlik – ööpäeva maksimumtemperatuur 30 °C ja üle selle kahe ööpäeva vältel (haaratud 30% territooriumist);
  • eriti ohtlik – ööpäeva maksimumtemperatuuri püsimine 30 °C ja üle selle juures kolme ja enama ööpäeva vältel (haaratud 30% territooriumist).

Erakordselt ohtliku kuumalainega kaasnevad keskkonnakahjustused on inimeste hukkumine ja sideliinide katkemine.[5]

Senine Eesti kuumarekord on 35,6 kraadi, mitteametlikes kohtades on mõõdetud ka kuni 38 kraadi.[6]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Human cost of disasters : An overview of the last 20 years 2000-2019
  2. Heat wave in Russia brings record-breaking temperatures north of Arctic Circle
  3. "Canada hits record temperature of 46.1C amid heatwave" (inglise). TheGuardian.com. 28. juuni 2021. Vaadatud 28. juunil 2021.
  4. Duff, Renee (28. juuni 2021). "Blistering heat wave demolishes all-time records in northwestern US, Canada". AccuWeather. Vaadatud 28. juunil 2021.
  5. "Hoiatuste kriteeriumid". www.ilmateenistus.ee. Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 31. mail 2015.
  6. "Kallis: Euroopat vaevava kuumalaine serv jõuab Eestisse pühapäeval". err.ee. ERR. 14. juuli 2023. Vaadatud 15. juulil 2023.

Välislingid

muuda