Kuradipuu
Kuradipuu ehk mandžuuria araalia (Aralia elata (Miq.) Seem. ehk Aralia mandschuria Maxim) on araalialiste (Araliaceae) sugukonda kuuluv väike puu.[1][2]
Kuradipuu ehk mandžuuria araalia | |
---|---|
![]() Kuradipuu | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Sarikalaadsed Apiales |
Sugukond |
Araalialised Araliaceae |
Perekond |
Aralia |
Liik |
Kuradipuu ehk mandžuuria araalia |
Binaarne nimetus | |
Aralia elata (Miq.) Seem., 1868 |
Kirjeldus
muudaVäike 3–5 meetri kõrgune puu, mille peenikest harunemata tüve katavad tihedalt lühikesed ogad, mille järgi on puu arvatavasti nimetuse saanud. Lehed on suured, kaheli sulgjad, kujult munajad kuni elliptilised. Õied kollakasvalged, asetsevad ebasarikana. Vili on 5-seemneline sinakasmust marjataoline luuvili [3][4].
Levik
muudaLooduslikult kasvab Kirde-Hiinas, Koreas ja Venemaal Kaug-Idas Primorje segametsades. Eestis kasvatatakse parkides ja aedades ilutaimena[3][4].
Droog
muudaDroogina kasutatakse triterpeenseid saponiine sisaldavaid juuri, mida kogutakse sügisel 5–15 aastastelt puudelt[3][4].
Kasutamine
muudaToimelt sarnane ženšenniga. Kuradipuu juur on füüsilist ja vaimset töövõimet suurendav, immuunsüsteemi tugevdav. Kasutatakse tavaliselt tinktuurina väsimuse, nõrkuse, madala vererõhu ja depressiivsuse korral[3][4]. Kuradipuu lehtedel on ka üldergutav toime, kuigi neil on teistsugune saponiine koostis. Kuradipuud lisatakse ka toniseeriva toimega karastusjookidele[3][4].
Ohud
muudaTõstab vererõhku ning võib põhjustada uinumis ja unehäireid[4].
Teised liigid
muudaTeiste araalialiikide hulgas kuradipuule oma omaduste poolest väärilist ei leidu. Üksnes Põhja-Ameerikas kasvaval Aralia hispida’l on mõningane toniseeriv toime[4].
Viited
muuda- ↑ "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Vaadatud 14.12.2020.
- ↑ "Aralia elata (Miq.) Seem. GRIN-Global". Vaadatud 14.12.2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Raal, A. (2010). "Farmakognoosia". Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. 479.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Raal, Ain (2010). "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.