Kuradipuu

Kuradipuu ehk mandžuuria araalia
	; Kuradipuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Sarikalaadsed Apiales;
Sugukond	Araalialised Araliaceae;
Perekond	Aralia;
Liik	Kuradipuu ehk mandžuuria araalia;
Binaarne nimetus
	Aralia elata; (Miq.) Seem., 1868

Kuradipuu ehk mandžuuria araalia (Aralia elata (Miq.) Seem. ehk Aralia mandschuria Maxim) on araalialiste (Araliaceae) sugukonda kuuluv väike puu.^[1]^[2]

Kirjeldus muuda

Väike 3–5 meetri kõrgune puu, mille peenikest harunemata tüve katavad tihedalt lühikesed ogad, mille järgi on puu arvatavasti nimetuse saanud. Lehed on suured, kaheli sulgjad, kujult munajad kuni elliptilised. Õied kollakasvalged, asetsevad ebasarikana. Vili on 5-seemneline sinakasmust marjataoline luuvili ^[3]^[4].

Levik muuda

Looduslikult kasvab Kirde-Hiinas, Koreas ja Venemaal Kaug-Idas Primorje segametsades. Eestis kasvatatakse parkides ja aedades ilutaimena^[3]^[4].

Droog muuda

Droogina kasutatakse triterpeenseid saponiine sisaldavaid juuri, mida kogutakse sügisel 5–15 aastastelt puudelt^[3]^[4].

Kasutamine muuda

Toimelt sarnane ženšenniga. Kuradipuu juur on füüsilist ja vaimset töövõimet suurendav, immuunsüsteemi tugevdav. Kasutatakse tavaliselt tinktuurina väsimuse, nõrkuse, madala vererõhu ja depressiivsuse korral^[3]^[4]. Kuradipuu lehtedel on ka üldergutav toime, kuigi neil on teistsugune saponiine koostis. Kuradipuud lisatakse ka toniseeriva toimega karastusjookidele^[3]^[4].

Ohud muuda

Tõstab vererõhku ning võib põhjustada uinumis ja unehäireid^[4].

Teised liigid muuda

Teiste araalialiikide hulgas kuradipuule oma omaduste poolest väärilist ei leidu. Üksnes Põhja-Ameerikas kasvaval Aralia hispida’l on mõningane toniseeriv toime^[4].

Viited muuda

↑ "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Vaadatud 14.12.2020.
↑ "Aralia elata (Miq.) Seem. GRIN-Global". Vaadatud 14.12.2020.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 Raal, A. (2010). "Farmakognoosia". Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. 479.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 Raal, Ain (2010). "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.

[1] "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Vaadatud 14.12.2020.

[2] "Aralia elata (Miq.) Seem. GRIN-Global". Vaadatud 14.12.2020.

[:0-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 Raal, A. (2010). "Farmakognoosia". Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. 479.

[:1-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 Raal, Ain (2010). "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.

[1]

[2]

[3]

[4]