Kristuse surikuju
Kristuse surikuju ehk epitaphios (kreeka keeles Επιτάφιος epitaphios või Επιτάφιον epitaphion; kirikuslaavi keeles Плащаница) on enamasti tikandiga tekstiilist valmistatud ikoon, mis kujutab Kristuse surnukeha lamamas hauas. Ikooni kasutatakse Suure reede ja Vaikse laupäeva jumalateenistustel.[1][2].
Ikonograafia muuda
Kristus on kujutatud lamamas nelinurksel linal niuderätikusse riietatuna, suletud silmadega ja sirgete kätega kahel pool külgedel, ikooni vasakusse külge suunatud pea ümber on traditsiooniline ristiga aupaiste. Mõnikord on ikoonil kujutatud tema kohale kummardunud Maarja ja mõned apostlid, ka Arimaatia Joosep ja Maarja Magdaleena ning mõnikord inglid. Stseen lähtub Jeesuse matmise kirjeldusest Johannese evangeeliumis (Jh 19:38-42)[3]. Lääne-Euroopa kunstis on selle kujutise analoogid Kristuse taganutmine või mõnikord Pietà.
Liturgiline kasutus muuda
Surikuju paigutatakse kiriku keskele pühale lauale suure reede pealelõunal suure õhtuteenistuse (ristiltvõtmine ehk Apokathelosis) ajal. Ikoon on tavaks lillede ja rohelusega ehtida ning sageli ehitatakse selle kohale okstest ja lilledest baldahhiin või ehitakse olemasolev baldahhiin (kouvouklion 'haud') lilledega. Suurel õhtuteenistusel paigutab preester ikooni baldahhiini alla ja asetab surikujule pühakirja. Järgneval hommikuteenistusel (orthros) kantakse lauda baldahhiini ja ikooniga kirikust välja ja ümber kiriku nagu matuserongkäigus, milles usklikud küünaldega käes järgnevad ikoonile kuni selle viimiseni kirikusse tagasi. Ikoon jääb kirikuruumi keskele ööni vastu pühapäeva, ülestõusmispüha vigiiliani.[4]