Krimulda vald

Krimulda vald (läti keeles Krimuldas pagasts) on vald Lätis Sigulda piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Sigulda linnaga, Sigulda, Inčukalnsi ja Lēdurga vallaga, Limbaži piirkonna Vidriži vallaga, Cēsise piirkonna Līgatne ja Straupe vallaga ning Saulkrasti piirkonna Sēja vallaga.

Krimulda vald

läti Krimuldas pagasts

Pindala: 176,3 km²
Elanikke: 3538 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 20,1 in/km²
Keskus: Ragana
Krimuldas pagasts LocMap.png
Kubesele muinaslinnus

Valla pindala on 176 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3976 inimest.[2] Valla keskuseks on Ragana küla.

AjaluguRedigeeri

Aastal 1935 oli valla pindala 76,4 km².[3] Aastal 1945 moodustati vallas Gaveņi ja Krimulda külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud taas ühtseks Krimulda külanõukoguks. Aastal 1956 liideti sellega osa Sigulda ja Inčukalnsi külanõukogude maadest, aastal 1963 Turaida külanõukogu. Aastal 1953 liideti osa Krimuldast ja Turaidast Sigulda linnaga.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Krimulda piirkonda.

Kaitstavad mälestised.Redigeeri

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Krimulda luteri kirik, Krimulda Uue kalmistu muinaskalmed, Vieši linnamägi, Loja linnamägi, Melnā ieža linnamägi, Gavēņi muinaskalmed, Čiekuri muinaskalmed, Tālēni muinaskalmed, Liepeņi kaks muinaskalmete gruppi ja Priedese muinaskalmed.[5] Kohaliku kaitse all on Karātavkalnsi karistuspaik, Pūteļi muinaskalmed, Kubesele muinaslinnus, Annaskalnsi muinaskalmed, Jelgavkalnsi muinasasula, petroglüüfidega Virtaka koopad, legendidega seotud Kaupo mägi ja Klintsdzirnavase muinaskalmed.[6] Osa vallast jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale.

LoodusRedigeeri

Valda jääb 14,3 hektari suurune Jērkule järv. Valla läänepiiril voolavad Koiva jõgi ja selle lisajõgi Brasla jõgi.

Looduskaitse all on Saaremägi, Kalnasikšņi tamm, Turaida mõisavalitseja maja tammed, Pesutamm, Krimulda vana kooli haab, Ragana pajuhiid, Dvīņi kuusk, Loja kuusk, Loja luha mänd, Loja jõeoru kuusk, Vīganti kuusk, Mīlnieki kuusk, Silzemnieki allikas ja Līdumnieki allikas, osaliselt jäävad valda ka Brasla paljandid, Ziedlejase pank ja Cīruļi paljand koos Blusi koopaga, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid ja vallas asub ka üks nimetu looduskaitsealune rändrahn. Valla kaguosa jääb Gauja rahvusparki.[7]

AsustusRedigeeri

Aastal 2011 elas vallas 3602 lätlast, 135 venelast, 28 valgevenelast, 23 ukrainlast, 35 poolakat ja 25 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Brasla mazciems 19 (2006)
Eikaži vidējciems 124 (2006)
Inciems lielciems 539 (2022)
Murjāņi mazciems 11 (2021)
Putniņi skrajciems 41 (2006)
Ragana lielciems 1179 (2022)
Sunīši vidējciems 305 (2022)
Turaida vidējciems 195 (2022)
Turaidas skola mazciems 32 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri