Lēdurga vald (läti keeles Lēdurgas pagasts) on vald Lätis Sigulda piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Krimulda vallaga, Limbaži piirkonna Vidriži ja Limbaži vallaga ning Cēsise piirkonna Straupe vallaga.

Lēdurga vald

läti Lēdurgas pagasts

Pindala: 162,7 km²
Elanikke: 1280 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,9 in/km²
Keskus: Lēdurga
Lēdurga õigeusu kirik

Valla pindala on 162,7 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1469 inimest.[2] Valla keskus on Lēdurga küla, vallavanem 7. septembri seisuga 2018 puudus.[3]

Ajalugu muuda

Aastal 1935 oli valla pindala 146,9 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Lēdurga ja Kaktiņi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud taas ühtseks Lēdurga külanõukoguks.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Krimulda piirkonda.

Kaitstavad mälestised muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lēdurga luteri kirik, selle piirdemüür ja väravad, kantsel, kantsliuks, portaalid ning altar. Ķipukalni muinaskalmed ja Vecpapini muinaskalmed on regionaalse kaitse all. Kohaliku kaitse all on paljude rahvajuttude tegevuspaik Vasiļase mägi ehk Peetriküngas. Väärtuslikuks objektiks peab muinsuskaitseamet veel Lēdurga kirikukõrtsi.[6]

Loodus muuda

Valda jäävad 1,13 km² suurune Aģe järv ja 3,114 km² suurune Aijaži järv. Valla läänepiiril voolab Brasla jõgi, vallast algab Aģe jõgi.

Looduskaitse all on Aijaži mõisa lehis, Dzelzkaļi lehis, Vecapiņi pärn, Kupčase pajud, Kuguļi teine tamm, Romeži tamm, Lēdurga dendropark, Lēdurga metsapark "Zaļā birzs", Lēdurga pärn, Lēdurga mõisa tamm, Mudurgase paju, Mudurga hiidrahn, Viesturi tamm, Zaļā mõisa pärn, Mācītājmuiža tammed, Pandase vaher, Kliesmetese tammed, Dzirnieki tamm, Tintuļi tamm, Tintuļi pärn, Lode mõisa tamm, Lode allee pärnad, Leitīši tamm, Vaļļese paju, Sviņķi kask, Nauda mäe tamm, Avotmuiža lehis, Avotmuiža tsuugad, Avotmuiža kuusk (Kanada kuusk) ja Burtnieki tamm, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Vallas asub 130 hektari suurune Linezersi hoiuala, lääneossa jääb osaliselt Lauga soo hoiuala põhjaossa aga osaliselt Pemme soo ja Suursoo hoiuala.[7]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 1359 lätlast, 53 venelast, 17 valgevenelast, 8 ukrainlast, 4 poolakat ja 5 leedulast.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Aijaži vidējciems 116 (2013)
Juglas mazciems 26 (2013)
Knīderi mazciems 5 (2013)
Lēdurga lielciems 555 (2022)
Lode vidējciems 143 (2022)
Micis mazciems 57 (2013)
Zvaigznes skrajciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Krimuldas novads, vaadatud 7. september 2018
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda