Koopamaalingud on parietaalkunsti liik (sellesse kategooriasse kuuluvad ka petroglüüfid või graveeringud), mida leidub koobaste seintel või lagedel. Vanimad maalid on Põhja-Austraalia Gabarnmungi koopas 28 000 aasta vanused, viimased teadaolevad on maalitud aga vähem kui sajand tagasi.[1]

Ajalugu

muuda

Vanimad teadaolevad koopamaalingud on rohkem kui 44 000 aastat vanad, neid leidub nii Lääne-Euroopas asuvas Prantsuse-Kantaabria piirkonnas kui ka Marose rajooni koobastes Indoneesias. Vanimad koopamaalingute tüübid on käsitsi šabloonid ja lihtsad geomeetrilised kujundid.[2] Teadlased teatasid 2018. aasta novembris Indoneesia Borneo saarel Lubang Jeriji Saléh koopas avastatud vanima teadaoleva, üle 40 000 (võib-olla isegi 52 000) aasta vanuse tundmatu looma kujuga seinamaali.[3]

Teemad

muuda

Enamik eelajaloolistest koopamaalingutest olid kujundlikud ja 99 protsenti neist olid loomad. Algul värvisid kiviaja kunstnikud röövloomi (lõvisid, ninasarvikuid ja karusid) peaaegu sama sageli kui ulukiloomi, nagu piisonid ja põhjapõdrad. Inimeste pildid olid erakordselt haruldased nähtused ning olid tavaliselt väga stiliseeritud ja loomult vähem loomuliku loomuga. Samuti olid levinud abstraktsed kujutised (märgid, sümbolid ja muud geomeetrilised tähised) ning hõlmavad tegelikult vanimat paleoliitikumi kunstiliiki, mida leiti hilisest kiviajast koobastes.[4] Kasutatavate pigmentide hulka kuuluvad punane ja kollane ooker, hematiit, mangaanoksiid ja süsi. Mõnikord lõigati looma siluett kõigepealt kaljusse ja mõnes koopas graveeriti kõik või paljud kujutised ainult sel viisil, jättes need mõnevõrra välja "koopamaali" rangest määratlusest. Geoloog Kieran D. O'Hara räägib raamatus "Koobaste kunst ja kliimamuutused", et kliima kontrollis kujutatud teemasid.[5]

Kolmeetapiline koopamaaling

muuda

Tavaliselt loodi polükroomne koopamaaling kolmes põhietapis, mis võisid oluliselt varieeruda sõltuvalt kunstniku kogemusest ja kultuurilisest küpsusest, kivimi pinna olemusest ja kontuuridest, valguse tugevusest ja tüübist ning saadaolevatest toorainetest. Esiteks joonistatakse looma kontuur ja põhijooned koopa seinale, kas tehes kivi pinna teravaks kiviga või tehes musta kontuuri söe või mangaani abil. Teiseks, looma täielik joonis värvitakse või täidetakse punase ookri või muude pigmentidega. Kolmandaks, looma keha servad värvitakse tumedaks, et kolmemõõtmelisust suurendada. Helitugevuse ja reljeefi suurendamiseks rakendatakse täiendavat graveerimist või isegi skulptuuri. [4]

Kuulsamad koopamaalingutega koopad Euroopas

muuda

7 maailma vanimat koopamaalingut

muuda

7. Magura koobas

muuda

6300–3000 eKr, Bulgaaria. Teemaks naiste siluetid, jahindus, tantsimine, loomad, maske kandvad inimesed, taimed, tööriistad ja tähed.

Avastanud: Bulgaaria ministrite nõukogu

7000 eKr, Argentina. Teemaks inimese käte piirjooned.

Avastanud: Euroopa asunikud

5. Laas Gaal

muuda

9000–3000 eKr, Somaalia. Teemaks lehmad tseremoniaalsetes rüüdes, kaasas kaelkirjak, kodustatud koerad ja inimesed.

Avastanud: Prantsuse arheoloogiameeskond

4. Bhimbetka

muuda

13 000–12 700 eKr, Bhopal. Teemaks on ohtralt kujutatud selliseid loomi nagu tiiger, piisonid, metssead, ninasarvikud, ahvid, elevandid, sisalikud, antiloobid, paabulinnud ja muud loomad.

Avastanud: arheoloog dr Vishnu Wakankar

17 000 aastat vana, Prantsusmaa. Teemaks hirved, hobused ja pullid.

Avastanud: Marcel Ravidat

23 000 eKr, Brasiilia. Teemaks jahi- ja rituaalide, loomade ja puude stseenid.

Avastanud: Clovis inimesed

35 600 aastat tagasi, Hispaania. Teemaks käejälgede, piisonite ja hobuste ooker- ja söepildid.

Avastanud: Marcelino Sanz de Sautuola [6]

Viited

muuda
  1. Robert Gunn, Bruno David, Jean-Jacques Delannoy and Margaret Katherine, "The past 500 years of rock art at Nawarla Gabarnmang, central-western Arnhem Land" in: Bruno David, Paul S.C. Taçon, Jean-Jacques Delannoy, Jean-Michel Geneste (eds.), The Archaeology of Rock Art in Western Arnhem Land, Australia (2017), pp. 303–328.
  2. M. Aubert et al., "Pleistocene cave art from Sulawesi, Indonesia", Nature volume 514, pages 223–227 (09 October 2014). "using uranium-series dating of coralloid speleothems directly associated with 12 human hand stencils and two figurative animal depictions from seven cave sites in the Maros karsts of Sulawesi, we show that rock art traditions on this Indonesian island are at least compatible in age with the oldest European art. The earliest dated image from Maros, with a minimum age of 39.9 kyr, is now the oldest known hand stencil in the world. In addition, a painting of a babirusa (‘pig-deer’) made at least 35.4 kyr ago is among the earliest dated figurative depictions worldwide, if not the earliest one. Among the implications, it can now be demonstrated that humans were producing rock art by ∼40 kyr ago at opposite ends of the Pleistocene Eurasian world."
  3. Aubert, M.; et al. (7 November 2018). "Palaeolithic cave art in Borneo". Nature. 564 (7735): 254–257. doi:10.1038/s41586-018-0679-9. PMID 30405242.
  4. 4,0 4,1 4,2 "Stone Age Cave Painting".[alaline kõdulink]
  5. Kieran D. O'Hara (2014). Cave Art and Climate Change. ArchwayPublishing.
  6. "7 Oldest Cave Paintings in The World".

Välislingid

muuda