Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas.

Kildagaasi puurtorn USA-s Pennsylvania osariigis
Kildagaasi võimalikud esinemiskohad EIA 2011. aastal avaldatud uuringu järgi. Halliga märgitud riigid jäid vaatluse alt välja

Kui "traditsioonilise" maagaasi ammutamiseks puuritakse vertikaalne puurauk, mille kaudu gaasi mitte läbi laskvate pinnasekihtide alla kogunenud rõhu all olev gaas maapinnale tõuseb, siis kildagaasi ammutamiseks kasutatakse horisontaalseid puurauke ja gaasi sisaldavate kivimite hüdraulilist purustamist.

Esimene teadaolev tööstuslik horisontaalne puurauk puuriti 1929. aastal Ameerika Ühendriikides Texase osariigis. Kaua puudusid aga tehnoloogiad, mis võimaldanuks kildagaasi maapõuest kätte saada mõistliku hinnaga. Majanduslikult tasuvamaks aitas horisontaalse puurimise muuta telemeetria areng 1980. aastatel.

Läbimurde tegi kildagaas 21. sajandi esimese aastakümne lõpul. Tingimusi selleks aitasid luua fossiilkütuste järsk hinnatõus aastatel 20052008 ja sellega kaasnev ülepakkumine puurseadmete turul. Arenenud olid ka horisontaalse puurimise seadmed ja kivimite hüdraulilise purustamise vahendid.

Kildagaasi tootmist saab reguleerida vastavalt hooajalisele nõudlusele ja see annab talle teatud eelise traditsioonilise maagaasi ees.

Kildagaas on seni võrdlemisi ulatuslikult kasutusele võetud Ameerika Ühendriikides. Eelkõige kildagaasi tootmise järkjärguline kasv viis USA gaasitoodangu kogumahu 2009. aastal Venemaa omast mööda, maailma tippu.

Kildagaasi kasutuselevõtmine aitab vähendada riikide sõltuvust impordist ja mõjutab seeläbi oluliselt globaalset gaasiturgu. Näiteks on vajadus USA turule sihitud veeldatud maagaasi järele langenud ja tarnete ümbersuunamine Euroopasse on omakorda vähendanud nõudlust Venemaalt Euroopa riikidesse imporditava kõrgema hinnaga torugaasi järele.

Kildagaasi tootmise võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale ei ole veel kuigi hästi teada. Kardetakse, et tootmine võib põhjustada põhjavee saastumist metaani ja raskmetallidega. Puuraukudesse pumbatavasse vette lisatakse mitmesuguseid kemikaale.

Keskkonnaohud võivad takistada ulatuslikumat tootmist tihedalt asustatud kildagaasirikastes piirkondades, nagu seda on Ameerika Ühendriikide idarannik.

2011. aasta juulis keelas Prantsusmaa esimese riigina kivimite hüdraulilise purustamise ehk frakkimise kildagaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Kanadas Quebeci provintsis kehtestati frakkimisele 2011. aasta märtsis moratoorium.[1]

Eestis võib kildagaasi leiduda graptoliidi-argilliidikihis (graptoliit-argilliit), mille kohal paikneb kukersiidi (põlevkivi) kiht.[2] Eesti põlevkivist on utmise teel põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena toodetud niinimetatud põlevkivigaasi.[3][4]

Viited muuda

  1. "France Bans Fracking". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. august 2011. Vaadatud 26. juulil 2011.
  2. Alvar Soesoo: "Kildagaasist mitmest küljest"[alaline kõdulink] Sirp, 13. detsember 2012
  3. Küttegaasid
  4. "Eesti keemiatööstuse ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2013. Vaadatud 3. augustil 2013.

Välislingid muuda