Kikka lahing
Eellugu muuda
Pärast Tartu vabastamist 14.jaanuaril viibis Julius Kuperjanovi pataljon linnas lühikesel puhkusel ning täiendas oma koosseisu. Legendaarsust kogunud partisanide pataljoniga liituda soovijate arv ületas tuhandet,[1] mistõttu suunati suur osa vabatahtlikke teistesse väeosadesse Soomusrongid võitlesid Elva all, kus kerkis ülesse küsimus abijõudude vajaduses. Valik langes Kuperjanovile, kelle 1. rood saabus eesliinile juba 23.jaanuaril. Järgmisel päeval ühinesid nendega ülejäänud, kokku ligi 500 sõjameest.[2]
Pärast Rõngu ja Puka vabastamist puhati 26. jaanuaril Puka mõisas ning oodati järele soomusronge, kuna raudtee oli enamlaste poolt tõsiselt rikutud. Kuperjanovi pataljoni koosseisus oli kolm roodu 360 sõjamehega ja kahekümne viie meheline ratsakomando. Sõjasaagina saadi 7 suurtükki. Neljast roodust ühe loovutas Kuperjanov appi Tartu Kaitsepataljoni löögivõimsuse suurendamiseks Pikasilla vallutamisel.[2]
27.01.1919. muuda
27. jaanuari hommikul määras Kuperjanov oma pataljoni kolm roodu kaheks grupiks, I rood lipnik Rudolf Riivese juhtimisel liikus raudtee ääres ühes soomusrongidega, II rood leitnant Saare juhtimisel ja III leitnant Pekarski juhtimisel mööda Tartu - Valga maanteed Kikka talu poole
Mägiste pooljaamas sattusid soomusrongid kokku vastase rongiga, mille vagunitest väljus parajasti Vjatka 83. polgu pataljon. Polk löödi laiali, ellujäänud põgenesid kabuhirmus.
Rindel oli tekkinud olukord, kus vaenlase polkude osad hajutati üsna suurele alale laiali. Soomusurongi poolt segi paisatud ja Kuperjanovi I roodu poolt tagaaetav Vjatka 83. polgu esimene pataljon kartis ümberpiiramist ning taganes kiirkorras Tartu-Valga maantee suunas, kus loodeti saada tuge läti küttidelt ja soomusautolt. Lisaks 600-le püssimehele liikus vjatkalastega ka 50-meheline ratsaeskadron.[3][4][5]
Mägiste pooljaamast Kikka taluni on 7 km. Taludevahelistel radadel sattusid Kuperjanovi ratsavirgatsid vastamisi taganeva vaenlasega. Kohaliku elaniku äraandmise läbi peeti käskjalad kinni, üks neist hukati, teine võeti vangi. Sidemeeste kaotuse tõttu puudus Kuperjanovil värske informatsioon tema suunas seljatagant lähenevast vastasest. Sündimas oli ohtlik vastasseis: 210 kuperjaanovlast 650 vjatkalase vastu[6][7][8]
Mälestuse jäädvustamine muuda
Kikka lahingu mälestuse jäädvustamiseks on Olev Tederil 2024 a valminud film:
Viited muuda
- ↑ Olev Teder, Urmas Salo Leitnant J.Kuperjanovi alluvuses Vabadussõjas viibinud Kuperjanovi partisanide salga ja partisanide pataljoni liikmete nimekiri ajavahemikul 23.12.18. - 31.01.1919
- ↑ 2,0 2,1 ERA. 560/1/1. Tartu MK KL, Kuperjanovi Partisanide Salga ja Kuperjanovi Partisanide Pataljoni ülema päevakäsud
- ↑ Karl Parts. Kas võit või surm. Tallinn 1991. Printest
- ↑ Postimees nr 20, 6.02.19., nr 14, 30.01.19.
- ↑ Vaba Maa nr 27, 3.02.19
- ↑ Eduard Groshmidt “Pealuu märgi all”. Tallinn. 1995
- ↑ ERA. 2124/1/344. Kuperjanovi Partisanide Pataljoni Staabi kirjavahetuse ärakirjad
- ↑ ERA. 2124/1/590. Ärakirjad Kuperjanovi Partisanide Pataljoni päevaraamatust
Välislingid muuda
Film: Leitnant Kuperjanov Kikka lahingus
Film Leitnant Kuperjanov Paju lahingus