Ava peamenüü
Selline näeb kiindrustahm välja enne sideainega segamist

Kiindrus, ka kiindrustahm, männitahm või lambitahm (saksa keeles Kienruß, vene keeles сосновая сажа 'männinõgi'[1]), on must väga peeneteraline (osakeste läbimõõt 0,01–1 μm) pigment, mis koosneb peaaegu puhtast süsinikust. Võib sisaldada ka tõrvaosakesi ja vähesel määral mineraalseid anorgaanilisi aineid (tuhk).

Kasutatakse loodusliku värviandjana igasugustes värvides. Sobib kokku kõikide pigmentidega, on püsiv kõigis sideainetes ning vastupidav valgusele ja kemikaalidele. Peente osakeste tõttu kasutatakse seda tuššides, akvarellides ja trükitehnikas[2].

Rahvusvahelises värvainete indeksis on kiindrustahma tähised C.I. PBk6 (Pigment Black 6), ka PBk7, ja CI 77266 (anorgaaniline pigment)[3]. Praktiliselt sama koostise ja omaduste tõttu käsitletakse kirjanduses sageli koos viinamarjamustaga (inglise keeles Vine Black) ja söega (inglise keeles Carbon Black).

Toiduainetetööstuses kasutatakse kiindrustahma (taimse söe nimetuse all) E 153 nime all toidule musta värvi andmiseks[4] (tuntuim näide on lagrits).

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Kiindrustahma tunti juba 2000 aastat e.m.a Hiinas ning seda saadi taimeõlide mittetäielikul põletamisel. Euroopas hakati tahmavärvi laialdaselt kasutama 18. sajandil. Kiindrust toodeti tööstuslikult ja müüdi linnas ja külapoodides, sh ka üheks komponendiks püssirohu koostisesse[5].

Eesti Vabariigi Post kasutas enne Teist Maailmasõda postitemplite värvina orgaanilise õli ja kiindruse segu, mida lahjendati tärpentini abil, see andis tuhmi ja laialivalguva jäljendi. Seda templivärvi ei ole hilisemal ajal kasutatud ja nii on võimalik eristada musta trükivärviga tehtud võltsinguid originaaltemplitest[6]. Ka rahvapärimus annab teateid kiindrusvärvi kodus ise tegemisest 19. sajandil tattnina tahmast ja värnitsast[7].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri