Vikipeedia

Keskpanga digiraha

Keskpanga e-raha (ka digitaalne fiat-raha[1] või digitaalne baasraha[2]) on fiat-raha digitaalne vorm, mis on riigi valitsuse kehtestatud valuuta. Inglise keeles kannab see nimetust central bank digital currency ehk CBDC.

Tavapärane digiraha (või virtuaalne raha, krüptoraha) erineb keskpanga digirahast selle poolest, et seda ei emiteeri riik ja sel puudub seadusliku maksevahendi staatus. Seetõttu võib keskpanga digiraha tulevikus võistelda kommertspankade hoiustega ja seada küsimärgi alla praegu levinud osalise reserviga panganduse status quo.[3][4]

Iseloomustus muuda

Keskpanga digiraha on turvaline digitaalne maksevahend, mis on nii nagu paberraha ka arvestusühik ja väärtuse säilitaja.[5] Samamoodi on digirahal unikaalsed tunnused, mille järgi saab seda tuvastada ja võltsimist ära hoida.[6]

Koos muude raha vormidega võiks digitaalne fiat-raha olla osa baasraha pakkumisest[7], aga see ei kuulu praeguste standardite järgi keskpanga kohustuste hulka[8] (sarnaneb välise rahaga). See on digitaalne esitajavõlakiri, mida saab eri tüüpi digitaalsete maksesüsteemide ja teenuste abil hoiustada ja üle kanda. Digitaalse fiat-raha kehtivus ei sõltu digitaalset fiat-raha hoiustavatest ja üle kandvatest digitaalsetest maksesüsteemidest.[9]

Keskpanga digiraha kasutuselevõtu ettepanekud hõlmavad tavaliselt ka tingimust, et kõigile kodanikele avataks keskpankades universaalsed pangakontod.[10][11]

Kasu ja mõju muuda

Mitmed valitsused ja keskpangad on viimastel aastatel uurinud ja katsetanud digitaalse fiat-raha kasutamist, et saada aru selle kasulikust mõjust finantskaasamisele, majanduskasvule, tehnoloogia arendusele ja tehingute suurenenud tõhususele.[12][13] Allpool on keskpanga digiraha võimalikud head küljed.

  • Maksesüsteemide ohutus – keskpanga välja antud turvaline ja standardne koostalitusvõimeline digitaalne maksevahend, mida kasutatakse riikliku digitaalse maksevahendina. Suurendab usaldust eraettevõtete kontrollitavate rahasüsteemide ja kogu riikliku maksesüsteemi vastu[14][15] ning maksesüsteemide sisest konkurentsi.
  • Raha kui avaliku teenuse kaitsmine – keskpankade emiteeritav digiraha pakuks tänapäevast alternatiivi sularahale, mille kasutusest kõrvaldamist praegu juba kavandatakse.[16]
  • Emissioonitulu säilitamine – kui sularaha peaks käibelt kaduma, hoiaks ühiskondliku digiraha emiteerimine ära valitsuste prognoositava emissioonitulu vähenemise.[17]
  • Finantskaasamine – keskpanga turvalised rahakontod oleksid tugev finantskaasamise vahend, võimaldades pakkuda igale seaduslikule elanikule või kodanikule tasuta või odavat põhiliste funktsioonidega pangakontot.
  • Tehnoloogiline tõhusus – selle asemel et toetuda vahendajatele (näiteks pankadele ja arvelduskodadele), saaks ülekandeid ja makseid teha reaalajas otse maksjalt saajale.
  • Konkurents panganduses – keskpanga pakutud tasuta hoiuseid kaitsvad pangakontod võivad tugevdada pankadevahelist konkurentsi pangahoiuste ligimeelitamiseks (näiteks pakkudes taas intressiga tasustatud tähtajatuid hoiuseid).
  • Rahapoliitika ülekandemehhanism – keskpanga baasraha emiteerimine üldsusele tehtavate ülekannete kaudu võib olla uus kanal rahapoliitika ülekandemehhanismi jaoks[18][19] (näiteks kopteriraha). See võimaldaks vahetumat kontrolli raha pakkumise üle (võrreldes selliste vahenditega nagu kvantitatiivne lõdvendamine või intressimäärad) ja soodustaks liikumist täieliku reserviga panganduse suunas.[20]
  • Rahanduslik turvalisus – keskpanga digiraha piiraks osalise reserviga panganduse praktikat ja vähendaks võib-olla vajadust hoiusekindlustuse järele.

Ohud muuda

Üldise murekohana nähakse seda, et keskpanga digiraha kasutuselevõtt tooks kaasa võimalikud pangajooksud[21][22] ja nõrgendaks seega pankade rahastamisolukorda.

Katsetused muuda

2016. aastal hakkas Riksbank 2016. aastal uurima keskpanga digiraha „e-krona“ väljaandmise võimalust, kuna Rootsis on sularaharinglus langenud 10%-le. Peale seda on koostatud kaks raportit ning läbi viidud rahakäivet imiteeriv projekt (lõppes 2021. a kevadel), mille käigus imiteeriti raha käivet, et selgitada sellest tekkivaid probleeme. Suurima probleemina, mis raskendab e-krona ametlikku kasutusse võttu, nähti intressi nõude rakendamise võimatust.[23] [24]

2017. aastal algatas Inglise Pank ülemaailmne arutelu keskpanga digiraha kasutuselevõtu väljavaadete üle.[25][26] Samal aasta novembris teatas Uruguay keskpank, et on alustanud digitaalse Uruguay peeso emiteerimise katsetustega.[27][28]

Ka Eestis käidi 2017. aastal välja idee Eesti e-residentsuse süsteemiga seotud krüptorahast Estcoin[29], ent ideele seab piirid eurotsooni kuulumine: Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi sõnul ei saa Eesti krüptovaluutat luua, sest eurotsooni ainus valuuta on euro.[30] 2018. aasta jaanuaris ütles ka Eesti Panga president Ardo Hansson, et Eesti riiklikku krüptoraha käibele tulemas ei ole.[31]

2018. aasta veebruaris alustas Venezuela oma krüptoraha petro eelmüüki. Krüptoraha on tagatud riigi naftavarudega ja valuuta turuväärtuseks on kavandatud ligikaudu kuus miljardit dollarit.[32] Paljude suurriikide, näiteks Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Austraalia keskpangad on riikliku krüptoraha asjus skeptilisel seisukohal. Ent Venezuelale lisaks on sellega katsetatud teisteski riikides: Hiina tegeleb digitaalse fiat-raha väljatöötamisega, Holland on katsetanud oma keskpanga krüptovaluutat DNBcoin ja Rootsi tegeleb e-krooniga.[33]

2020. aasta 23. juulil emiteeris Leedu Pank emiteeris oma 1918. aastal toimunud iseseisvumise tähistamiseks oma keskpanga digiraha, mis on vormistatud kombineeritud lahendusena: virtuaalsete tokenite ja kollektsioneerimiseks mõeldud krediitkaardi suuruste hõbemüntidena. Neid krediitkaardi suuruseid “münte“ vormistatakse 6 erineval kujul (igaüht 4000 tk) ning neil kujutatakse iseseisvusakti ja neid kuut isikut, kes kirjutasid 1918. aastal Leedu iseseisvusaktile alla. LBCOIN’i ostes saab selle ostja lisaks 6 juhuslikult valitud digitaalset märki ning kui isikul on olemas kõik erinevad 6 märki, siis saab ta õiguse osta ensele ka hõbemünt. Hõbemündi väärtuseks on sümboolselt määratud 19,18 euri. Seda raha saab osta Leedu Panga e-kauplusest aadressil www.lbvoin.lb.lt.  2016. aastal.[34]

Ühe tehnoloogia keskpanga digiraha emiteerimiseks osana keskpanga emiteeritavast baasrahast on välja töötanud ja loonud ettevõte eCurrency Mint Limited (eCurrency™), mille peakontor asub Iirimaal Dublinis.[9]

Viited muuda

  1. ↑ Focus Group on Digital Currency including Digital Fiat Currency. Vaadatud 03.12.2017.
  2. ↑ Digital Base Money: an assessment from the ECB’s perspective. Vaadatud 09.11.2017
  3. ↑ Jen Weidmann. Speech at the Bundesbank Policy Symposium "Frontiers in Central Banking – Past, Present and Future. Vaadatud 09.11.2017.
  4. ↑ Financial innovation and monetary policy: Challenges and prospects. Euroopa Parlament, 2017.
  5. ↑ Should the Riksbank issue e-krona?.
  6. ↑ Medium Term Recommendations to Strengthen Digital Payments Ecosystem.
  7. ↑ Broadening narrow money. 2017.
  8. ↑ Central bank cryptocurrencies. 17.09.2017. Vaadatud 09.11.2017.
  9. ↑ 9,0 9,1 Central Bankers Explore Response to Bitcoin: Their Own Digital Cash. Wall Street Journal.
  10. ↑ Digital Cash: Why central banks should issue digital currency. Vaadatud 09.11.2017.
  11. ↑ Sovereign Digital Currency. Vaadatud 10.11.2017.
  12. ↑ Canada Has Been Experimenting With A Digital Fiat Currency Called CAD-COIN. Forbes.
  13. ↑ Michael Bordo & Andrew Levin. Central bank digital currency and the future of monetary policy. 23.09.2017. Vaadatud 10.11.2017.
  14. ↑ What should the future form of our money be?.
  15. ↑ Ingves: Do we need an e-krona?. Vaadatud 13.12.2017.
  16. ↑ Think Twice About Going Cashless. Bloomberg, 21.05.2017. Vaadatud 09.11.2017.
  17. ↑ Central Bank Digital Currency: Motivations and Implications. Vaadatud 03.12.2017.
  18. ↑ Central Bank Digital Currency: A Monetary Policy Perspective.
  19. ↑ The implications of digital currencies for monetary policy - Think Tank. Vaadatud 09.11.2017.
  20. ↑ A. Stevens. Digital currencies: threats and opportunities for monetary policy. Juuni 2017. Vaadatud 10.11.2017.
  21. ↑ Christian Pfiste. Monetary Policy and Digital Currencies: Much Ado about Nothing?. September 2017.
  22. ↑ Jan Smets. Fintech and Central Banks. 2016.
  23. ↑ Sweden's Riksbank eyes digital currency. Financial Times. Vaadatud 09.11.2017.
  24. ↑ The E-krona project – First interim report. Vaadatud 10.11.2017
  25. ↑ Central banks and digital currencies. Ben Broadbenti (Inglismaa Pank) kõne. Vaadatud 12.11.2017.
  26. ↑ Ole Bjerg. Designing New Money - The Policy Trilemma of Central Bank Digital Currency. Rochester, NY. 13.06.2017.
  27. ↑ Uruguayan central bank to test digital currency. 20.09.2017.
  28. ↑ El BCU presentó un plan piloto para la emisión de billetes digitales. 03.11.2017.
  29. ↑ Eesti Pank: estcoini kasutuselevõtu idee vajab selgemat sõnastust. ERR Uudised, 23.08.2017. Vaadatud 06.02.2018.
  30. ↑ Draghi hinnangul ei saa Eesti oma krüptovaluutat luua. ERR Uudised, 07.09.2017. Vaadatud 07.02.2018.
  31. ↑ Eesti Panga president: mingit riikliku krüptoraha tulemas ei ole. Geenius, 18.01.2018. Vaadatud 07.02.2018.
  32. ↑ Estcoiniga jäädi hiljaks. Venezuela alustab krüptovaluuta eelmüüki. Äripäev, 01.02.2018. Vaadatud 07.02.2018.
  33. ↑ Krüptoraha versus 16 keskpanka. Äripäev, 19.12.2017. Vaadatud 07.02.2018.
  34. ↑ Lietuvos Bankas. Digital collector coin (LBCOIN). 28.09.2021 [1]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Central Bank Digital Currency seisuga 06.02.2017.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keskpanga_digiraha&oldid=6584402"