E-raha ehk elektrooniline-raha on sularaha (paberaha või münt) digitaalne ekvivalent ning see võib olla nii tarkvara- kui ka riistvarapõhine. Kaardipõhist e-raha, näiteks ettemaksekaardile või elektroonilisse rahakotti talletatud e-raha kirjeldatakse tavaliselt riistvarapõhisena. Teine võimalus on hoida e-raha internetis asuval maksekontol. Sellisel juhul loetakse seda tarkvarapõhiseks. Arveldusteks võib kasutada nii maksekontot, e-raha kontot kui ka pangakontot.[1]

Raha erinevaid vorme ja nende emiteerijaid selgitav diagramm

EL direktiivi 2009/110 artikkel 2, punkt 2 sätestab: e-raha – elektrooniliselt, sh magnetiliselt, hoitav väljastaja vastu esitatud nõude vormis rahaline väärtus, mis antakse välja rahaliste vahendite vastu direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 5 määratletud maksetehingute tegemiseks ja mille võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja. [2]

Eesti makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6, lõige 1. sätestab: e-raha on elektroonilisel kandjal (edaspidi e-raha seade) säilitatav rahaline väärtus, mis väljendab rahalist nõuet selle väljaandja vastu ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) seda väljastatakse rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses; 2) seda kasutatakse maksevahendina maksetehingute tegemiseks võlaõigusseaduse § 709 lõike 6 tähenduses; 3) seda aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ise ei ole selle e-raha väljastaja. [3]

EL direktiivi 2009/110 artikkel 12 sätestab: Liikmesriigid keelustavad intressi maksmise või muude soodustuste andmise, mis on seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul e-raha valdaja e-raha enda käes hoiab. Sama sätestab ka Eesti seaduse § 6, lõige 2: E-raha valdamise ajavahemiku eest ei tohi nõuda ega maksta intressi, muud tasu ega kohaldada muid soodustusi.

E-raha väljastavad Euroopa Keskpank, liikmesriikide keskpangad ja krediidiasutused ning e-raha asutused, mis on asutatud avaliku aktsiaseltsina[4] (ingl. PLC, põhikapital min 350 000 eur). Suurbritannias võivad väikesed e-raha asutused luua kuni 5 miljonit naelsterlingit kuus, suurtel vastavat piirangut ei ole.[5] Tuntuimad usaldusväärsemad, väikesemahulisi e-raha tehinguid vahendavad ettevõtted EL alal on peakorteriga:[6]

Elektroonilise raha süsteemidRedigeeri

On loodud erinevaid e-raha süsteeme. Ettevõtte väljastatava privaatraha turvalisuse tõstmiseks võidakse selle tagatisena kasutada näiteks kulda.

Märkimisväärne arv elektronrahasüsteeme kasutab "omanikuta" kaarditehinguid, et tagada kiire tehing ning anda maksjale rohkem enesekindlust tagades tema elektronrahakoti puutumatuse tehingu ajal.

Tsentraliseeritud süsteemidRedigeeri

Tsentraliseeritud e-raha käibelolek tugineb usaldusele ühe konkreetse asutuse vastu. Siia kuuluvad näiteks PayPal ja WebMoney. Ka ajapangandust ning kohalikku kaupade ja teenuste vahetussüsteemi (ingl.k LETS) võib nimetada tsentraliseeritud rahasüsteemideks, sest nende toimimise eest vastutab tavaliselt mõni organisatsioon. Kui pidada kõige olulisemaks aga võimet raha juurde luua, on KKTV ja ajapanganduse puhul tegemist detsentraliseeritud süsteemiga, sest raha luuakse juurde iga toimunud tehinguga, mitte tsentraalse asutuse poolt.

Detsentraliseeritud süsteemidRedigeeri

Tuntumad neist on

  • Ripple'i rahasüsteem;
  • bitcoin, krüptograafiline valuuta, mille kasutamiseks on mõeldud avatud lähtekoodiga programm.[7]

Veel e-raha süsteemi näiteidRedigeeri

Üks haruldane läbimurre on toimunud siiski aga Hongkongi Octopusi kaardisüsteemiga, mis alustas kui läbisõidu maksesüsteem, ent kasvas siis laialdaselt kasutatavaks elektronrahasüsteemiks. Londoni transpordi kaardisüsteem Oyster jääb oma põhiolemuselt ent siiski tavaliseks ettemakstud reisipiletiks. Väga sarnane Hongkongi Octopusi kaardiga on ka Singapuri elektronraha programm, mis on samuti mõeldud avalikule transpordile (pendelrong, bussid jne) ning põhineb isegi samal süsteemil (FeliCa). Madalmaades on kasutusel elektronrahasüsteem Chipknip, millel on samuti üldine otstarve ja OV-Chipkaart tollimaksude kogumiseks.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  1. KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE direktiivi 2009/110/EÜ rakendamise ja mõju kohta ning eelkõige e-raha asutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete rakendamise kohta. COM/2018/041 final
  2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009 , mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/
  3. Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus
  4. "Does Sweden need an e-krona?" . The Riksbank . 2018. Archived from the original on February 1, 2018 . Read 28 February 2018. [2][1]
  5. "Buckingham Capital Consulting Ltd.". 11.02.2021.
  6. "Top 10 Money Transfer Services in Europe.". 11.02.2021.
  7. Tehniline analüüs bitcoin