Kernavė alamlade
Kernavė alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Narva lademe kõige ülemisem alamlade. Litostratigraafiliselt vastab sellele Kernavė kihistu. Selle stratotüübiks on Ledai puurauk, nime on alamlademele andnud aga Kernavė alev Leedus.
Alamlade Eestis ei avandu. Kagu-Eestis on selle paksus 17–28 meetrit, Viljandimaa lõunaosas aga kuni 70 meetrit. Väljaspool Eestit on alamlade eristatav Valgevene idaosani.[1]
Alamlademe moodustab põhiliselt pruunikaspunane liivakivi, millel on kiltkivi, savi ja mergli vahekihte, alamlademe ülemiseks piiriks on aga tihe punaka tooniga dolomiit. Fossiilidest on sellest leitud suures koguses kalade jäänuseid (tegemist on Narva lademe fossiilide poolest kõige rikkalikuma alamlademega). Sellest on leitud ka halvasti säilinud ja raskesti määratletavaid taimejäänuseid.[2]
Viited muuda
- ↑ Valiukevičius & Karatajūtė-Talimaa Комплекс чешуй акантодов из основания среднего девона Прибалтики и Белоруссии kogumikus Биофации и фауна силурийского и девонских бассейнов Прибалтики. Zinatne 1986
- ↑ Narva Stage by A. Kleesment & E. Mark-Kurik. Geology and Mineral Resources of Estonia. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.