Kelluke on Eestis A. Le Coqi toodetav värvitu sidrunimaitseline limonaad.[1]

Kelluke
Tootja A. Le Coq
Päritolumaa Eesti
Tootmise algus 1965
Värvus läbipaistev
Maitse sidrunimaitseline
Sarnased tooted Sprite

Kellukese eelkäijateks võib pidada juba 19. sajandi lõpus ja 1930. aastatel Tartus valmistatud sidrunilimonaadi ja sidrunisoodat, mis erinevalt Kellukesest oli kõrvetatud suhkruga värvitud. Ehkki Kellukese maitse sarnaneb Sprite'i omaga ja on retsepti väljatöötamises osalenud Ilmar Kõrgesaare sõnul "täpselt sama", valmis Eesti limonaadi retsept iseseisvalt ning tollal ei teadnud selle autorid Sprite'i olemasolust veel midagi.[2]

Kellukese retsepti töötas välja 1965. aastal Tartu Õlletehas (praegune A. Le Coq),[1] 1970. aastal sai sellest üks Nõukogude Liidu kõige esimesi kvaliteedimärgiga karastusjooke[3].[4] Omal ajal toodeti jooki kogu Nõukogude Liidus.[1]

Kui suhkru kokkuhoiuks kehtestati 1975. aastal üleliiduline määrus, mis lubas toota vaid kuni 7% suhkrusisaldusega limonaade, siis töötati seni 10,2% suhkrusisaldusega Kellukese alusel välja vähem magus limonaad Lumivalgeke, mida toodeti ka Tallinna Karastusjookide Tehases.[3][2] Kellukese tootmine jätkus siiski juba aasta hiljem. Selle pikaajalise edu tagas looduslike maitsesegude kasutamine, mille transport on odavam kui mahla puhul, mis oli 1960. aastatel enamiku karastusjookide aluseks.[2]

2001. aastal võttis A. Le Coq Kellukese nime asemel kasutusele nimetuse "sidrunimaitseline limonaad", kuid 2006. aasta aprillis toodi Kelluke taas endise nime all turule.[5][2] Kellukese retsept on tänaseni põhiosas sama, säilivusaja pikendamiseks on hakatud lisama vaid looduslikku päritolu bensoehapet või sorbiinhapet. Nõukogude ajal ületas Kellukese populaarsus Limonaadi oma tunduvalt, kuid tänapäeval on menukam Limonaad – 2007. aastal tootis A. Le Coq Limonaadi 7,1 miljonit liitrit ja Kellukest 2,73 miljonit liitrit (kokku karastusjooke 25,89 miljonit liitrit).[2]

2014. aastal tehtud Dorel Donneri õpilasuurimuse kohaselt oli Kelluke uuritud 14 karastusjoogi hulgas selliste seas, milles leidus kõige vähem nn E-aineid (vaid E330 ehk sidrunhape).[6]

Viited

muuda

Välislingid

muuda