Vikipeedia

Katrin Idla

Eesti keemik

Katrin Idla (sündinud 29. aprillil 1966) on eesti keemik, loodusteadlane ja ettevõtja.

Ta lõpetas aastal 1984 Suure-Jaani Keskkooli kuldmedaliga ja aastal 1989 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna cum laude.

Ta sai laiemalt tuntuks 2012. aastal, kui talle anti NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni 2011. aasta teadussaavutuse auhind, mida loetakse kaitseuuringute üheks kõrgeimaks rahvusvaheliseks tunnustuseks[1][2]. Avalikkuse huviobjektiks on olnud Katrin Idla ja Marek Strandbergi välja töötatud uued radarkaitse materjalid ja kamuflaažilahendused[3]. Alates 2017. aastast on avalikku tähelepanu leidnud tema vabatahtlik tegevus Eesti Metsloomaühingus[4][5][6][7].

Teadus ja haridus

muuda

Katrin Idla on alates 1988. aastast tegelenud elektrit juhtivate polümeeride ja nende materjalide rakendusvõimaluste uurimise ning arendamisega. Ta on esimene eestlane, kes on uurinud elektrit juhtivate polümeeride rakendusvõimalusi korrosioonikaitses[8][9] ning tehislihaste ja mikroaktuaatorite[10][11] valmistamisel. Ta on olnud mitme suure siseriikliku ja rahvusvahelise teadus-arendusprojekti juht[12]. Idla on teinud edukat koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ülikoolide teadlastega ning avaldanud üle 40 teaduspublikatsiooni[13][14].

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist töötas Idla 15 aastat, aastatel 1989–2004, Tallinna Tehnikaülikoolis füüsikalise keemia õppejõuna. Ta on juhendanud nii diplomi-, magistri- kui ka doktoritöid.

Kaitseuuringud

muuda

Alates 2001. aastast on Katrin Idla olnud seotud kaitseuuringutega. 2004–2007 oli ta Eesti Kaitseministeeriumi teadusnõunik. Idla korraldas Eesti liitumise NATO STO-ga ning Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA). On olnud EL Satelliidikeskuse (EUSC) nõukogu hääletajaliige, NATO STO rahvuslik koordinaator ja nõukogu hääletajaliige. Aastatel 2004–2007 algatas ta uued kaitsevaldkonna teadus-arendusprojektid, mis tänaseks on tekitanud Eestis edukad kaitsetööstuse ettevõtted mehitamata lennuvahendite (UAV) ning robotsõidukite (UGV) ja isetehtud lõhkeseadmete segajate (jammer) valdkonnas ning pälvinud kõrgeima rahvusvahelise tunnustuse uute kamuflaažilahenduste väljatöötamisel. 2006. aasta novembris viis ta esmakordselt Eesti kaitseteadlaste arendused NATO tehnoloogianäitusele Riias, kus need leidsid äramärkimist[15]. Aastatel 2014–2016 oli Idla Tallinna Tehnikaülikooli julgeoleku- ja kaitseuuringute keskuse juht[16][17][18]. Katrin Idla ja Marek Strandberg on esimesed Eesti teadlased, kes on eduka rahvusvahelise koostööga jõudnud kõrgeima rahvusvahelise tunnustuseni kaitseuuringute valdkonnas. Ta on loonud ja testinud uusi lahendusi elektromagnetkiirgust absorbeerivate uute materjalide ning adaptiivsete kamuflaažilahenduste arenduses valdkonnas[19][20]. Idla on mitme kaitseuuringute valdkonna rahvusvahelise teadustöö kaasautor.

Ettevõtlus

muuda

Katrin Idla juhib tehnoloogiaarendusega tegelevat ettevõtet Windcode, mille avalikkusele tuntuimaks saanud arenduseks on moodulmaja KODA[21][22][23] jaoks tehtud erilahendused näiteks nagu puitu ja klaasplasti sisaldav ja mehaaniliselt eriti vastupidav betoonkomposiit, isepaisuv vee- ja niiskuskindel tihend ja neljakordse klaasiga suurte akende valmistamise lahendus.

Aastatel 2007–2013 oli ta uute ravimikandidaatide arendusega tegeleva ettevõtte GeneCode (varasem Baltic Technology Development)[24] tegev- ja arendusjuht.

Roheline ilmavaade

muuda

Katrin Idla on ka tuntud kui 2017. aasta augustis loodud MTÜ Eesti Metsloomaühing asutaja ja juht. Eesti Metsloomaühing on esimene Eesti organisatsioon, mille põhitegevuseks on linnakeskkonnas hätta sattunud metsloomade abistamine ja ravi ning loodusesse taasvabastamine. Ühingu loomine leidis tunnustust Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) poolt ning oli nominent 2017. aasta kõige loomasõbralikuma teo valimistel[25].

Idla kuulus Rohelise erakonna algatusgruppi (REAG) ning oli aastatel 2007–2009 Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse ja volikogu liige. Ta oli Eesti Loomakaitse Liidu üks asutajaid ning tegeles loomakaitseseaduse väljatöötamisega. Ta on juhtinud kahte valimiskampaaniat: üksikkandidaat Marek Strandbergi valimiskampaaniat 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ning Erakond Eestimaa Rohelised valimiskampaaniat 2007. aasta Riigikogu valimistel.

Katrin Idla on koos Marek Strandbergiga 2010. aastal Eesti elektromobiilsuse programmi looja. Programmi raames said Eesti elanikud esmakordselt ajaloos riigi poolt toetust elektriautode, laadimispunktide ja päikesepaneelide ostmiseks ja paigaldamiseks. Programm rakendati Kredexis, osteti elektriautod sotsiaaltöötajatele ja ehitati elektriautode laadimisjaamade võrk. Programmi läbirääkimiste lõppedes sõlmis Vabariigi Valitsus 2011. aasta märtsis Mitsubishi Corporationiga lepingu 10 miljoni lubatud koguse ühiku (inglise assigned amount units, AAU) ulatuses saastekvoodi müügiks.

Muu loometöö

muuda

Katrin Idla on avaldanud arvamusartikleid Eesti meedias keskkonnast, hariduse ja teaduskorraldusest. Ta avaldas tulevikutehnoloogiaid tutvustava publikatsioonide sarja "21. sajand"[26][27] veebiajalehes Roheline Värav. Telesaate "Noova" ja filmi "Inimese mõõt" idee väljatöötaja, kaasautor. Ta hakkas esmakordselt Eesti meedia ajaloos avalikkusele süstemaatiliselt tutvustama Eestis kaitstud doktoritöid, kirjutades tööde tutvustusi ajalehes Sirp[28] ja ajakirjas Inseneeria. Ta on KUKU raadio saate "Mõtle tervelt" üks autoreid ja toimetaja.

Tunnustus

muuda
  • 2011 NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni teadussaavutuste kõrgeim auhind erakordse koostöö ja saavutatud tulemuste eest
  • 2007 NATO tänukiri kaitseuuringute korraldamise eest
  • 2006 Kaitseministeeriumi hõbedane rinnamärk
  • 2002 Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi stipendiaat
  • 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi teadustööde riiklikul konkursil keemias ja molekulaarbioloogias I koha preemia
  • 2000 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi teadustööde riikliku konkursil keemias ja molekulaarbioloogias III koha preemia

Isiklikku

muuda

Tema elukaaslane on Marek Strandberg, kellega on tal täiskasvanud tütar.

Viited

muuda
  1. ↑ ERR (14.09.2012). "Eesti teadlased pälvisid esmakordselt NATO teadusauhinna".
  2. ↑ Marek Strandberg (Nr 6, 2014). "Varjumise teadusest ja tehnikast". Sõjandusajakiri "Sõdur". {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  3. ↑ Jaan-Juhan Oidermaa (18. juuni 2018). "Eesti teadlaste loodud materjal peidab sõdurid kaasaegse tehnikaime eest". ERR Novaator.
  4. ↑ Madis Järvekülg (24.10.2017). "Nõmmelt leitud oravabeebid on Paides kenasti kosunud". ERR.
  5. ↑ Virgo Pärn (2. aprill 2018). "Eesti metsloomaühing palub inimestel abituna näivast hülgepojast teada anda". TV3.
  6. ↑ "Loomapäästjad tõid surmasuust tagasi kaks Tallinna lähistelt leitud hinge vaakuvat siili". Postimees. 25. aprill 2018.
  7. ↑ Karl Hütt (28. aprill 2018, nr. 82). "Häädemeeste mäger pääses surmamisest". Pärnu Postimees. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  8. ↑ Idla, K.; Talo, A.; Forsen, O.; Öpik, A.; Yläsaari, S (1995). "Application of the conducting polymers polypyrrole and polyaniline as corrosion prevention materials". Kemia 95 : Finnish Chemical Congress and Exhibition and Nordic Polymer Meeting 1995, Helsinki.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. ↑ Katrin Idla (2000). "Elektrit juhtiva polümeeri, polüpürrooli, korrosioonitõrje omaduste uurimine". TTÜ.
  10. ↑ K. Idla, M. Strandberg (2001). "Development of electromechanical actuators ("artificial muscles") based on electrically conductive polymers". Proceedings of Baltic Polymer Symposium 2001.
  11. ↑ Idla, K.; Inganäs, O.; Strandberg, M (2002). "Development of PEDOT-PSS-Ppy electromechanical actuators". Abstract at the SPIE's 9th Annual International Symposium on Smart Structures and Materials, San Diego, California, USA.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  12. ↑ Katrin Jüriso (24. november 2009). "TTÜ teadlased modelleerivad käitumist sõjaolukorras". ERR teadusportaal.
  13. ↑ "Eesti Teadusinfosüsteem".
  14. ↑ TTÜ pressiteade (24. november 2009). "Euroopa Kaitseagentuur toetab Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel toimuvat uurimistööd". Uus Eesti.
  15. ↑ NATO HQ (20.06.2006). "New capabilites for NATO: video interview with Marshall Billingslea, NATO Assistant Secretary General for Defence Investment". NATO koduleht. Eesti arendustest: 5 min.
  16. ↑ Lepasar Andres (30.10.2014). "Kapital: 152". ERR.
  17. ↑ Terje Talv (2.04.2014). "TTÜs on kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskus".
  18. ↑ Katrin Idla (nr 1, 2015). "Eesti teadus meie kaitsevõime teenistuses". Sõjandusajakiri "Sõdur". {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  19. ↑ U. S. Department of Defence (juuni 2018). "Making Ghost Soldiers: Camouflage of the Future". Department of Defence videos. Footage includes interviews with a scientist, Marek Strandberg, NATO Science and Technology Organization, along with various shots of scientists at work in the field using hyperspectral camera systems.[alaline kõdulink]
  20. ↑ "Camouflage of the future". US Marine Corps official web site. Juuni 2018.
  21. ↑ "Kodasema koduleht".
  22. ↑ K. Ramjalg (12. oktoober 2016). "KODA – 60mm betoonkoorikuga eksoskelett" (PDF). Betooni tehnoloogiapäeva ettekanne. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2018.
  23. ↑ Irmeli Karja (21.02.2017). "Eestlaste loodud väikeelamu KODA on üks innovaatilisemaid maailmas — astume sisse!". Moodne Kodu.
  24. ↑ Mikk Salu (6. juuni 2007). "Mati Karelson loob tehnoloogiasiirde firmade gruppi". Ärileht.
  25. ↑ "Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab juba 17. aastat järjest kõige loomasõbralikuma ja loomavaenulikuma teo valimist". Bioneer. 6. oktoober 2017.
  26. ↑ Katrin Idla (8. august 2008). "21. sajandi nõue : ökoloogiline elamu". Roheline Värav. Lk 8.
  27. ↑ Katrin Idla (15. jaanuar 2010). "21. sajandi elu: arukalt tehtud arukad riided". Roheline Värav. Lk 8.
  28. ↑ Katrin Idla (3. november 2011). "Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad". Sirp.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Katrin_Idla&oldid=6601862"