Eesti Loomakaitse Selts

Mitte segi ajada Eesti Loomakaitse Liiduga

---

MTÜ Eesti Loomakaitse Selts (lühend ELS) on Eesti loomakaitseorganisatsioon.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise ja inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

• Abivajavate loomade (sh lindude) otsene abistamine – ravi võimaldamine annetuste abil, hoiukodude pakkumine, pöördumised asutustele
• Avalikkuse teavitamine – kampaaniad, uudised, juhtumite käsitlus, materjalide levitamine
• Koolitamine – lasteaiad, koolid, eraisikud, ametnikud, ettevõtted jt
• Õigusloomes osalemine – ettepanekud seaduste, määruste jt dokumentide täiendamiseks

ELS teeb koostööd loomade heaolu tagamiseks erinevate ametiasutustega: Veterinaar- ja Toiduamet, Põllumajandusministeerium, Politsei, Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet, kohalikud omavalitsused, Munitsipaalpolitsei.

Juhatus

Seltsi juhib ja esindab juhatus, mille valib üldkoosolek. Juhatuses on 1–5 liiget. Juhatuse liige peab olema Seltsi liige. Juhatus valitakse neljaks aastaks.

Loomakaitse põhimõtted, millest ELS lähtub

Eesti Loomakaitse Seltsi eesmärkideks on loomakaitse- ja halastuse põhimõtete propageerimine, arendamine ja levitamine elanikkonna hulgas ning loomasõprade ühtekoondamine. Lisaks sellele võitleb Selts loomade julma ja väära kohtlemise vastu ning püüab tagada ja edendada loomade heaolu loomade otsese abistamise ja avalikkuse teadlikkuse tõstmise teel.

ELS lähtub oma tegevuses iga üksiku looma heaolu tagamisest. ELS leiab, et iga looma elu tuleb austada ja kaitsta. ELSi filosoofiliseks lähtepunktiks on veendumus, et looma heaolu peab tagama sõltumata sellest, kas loom või tema heaolu on inimesele mingil viisil kasulik.

Loomadel on bioloogilistest vajadustest lähtuvad instinktid, huvid ja loomus ning nad on võimelised tunnetama valu. Seetõttu peab leidma alternatiive loomade kasutamisviisidele inimeste kasuks, et vähendada loomade kannatusi niipalju kui võimalik. ELS on arvamusel, et inimestel on kohustus tagada loomade heaolu niivõrd, kui see heaolu on ohustatud või langenud inimese otsese või kaudse tegevuse tõttu.

Mõiste "loom" hõlmab kõiki olendeid, kes on võimelised tunnetama valu või piina, nagu imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad või selgrootud.

Mõiste "kannatus" tähendab stressi, hirmu, valu, ebamugavust, vigastust, haigust ja stressist põhjustatud käitumishäireid.

Väljend "julm kohtlemine" tähendab loomale tahtlikult või hooletuse tõttu mittevajaliku valu või kannatuste tekitamist.

Looma heaolu on looma selline seisund, kus looma füüsilised, käitumuslikud ja psühholoogilised vajadused on rahuldatud.

Inimese poolt kasvatatud või püütud loomale peab tagama järgmise põhilise viie vabaduse (Five Freedoms) olemasolu:

• Vabadus näljast ja janust: võimaldades pidevat juurdepääsu värskele veele ja toidule, mis tagab looma tervise ja elujõulisuse.
• Vabadus ebamugavusest: tagades sobiliku keskkonna, sealhulgas varjualuse ja sobiliku puhkekoha.
• Vabadus valust, vigastustest ja haigustest: tegutsedes ennetavalt ning tagades kiire diagnoosimise ja ravi.
• Vabadus hirmust ja piinadest: luues tingimusi ja koheldes loomi viisil, mis ei põhjusta vaimseid kannatusi.
• Vabadus liigikohaseks käitumiseks: võimaldades piisavat ruumi, sobivaid vahendeid ja teiste samaliigiliste loomade seltsi.

Ajalugu

Vanimaks loomakaitseseltsiks Eestis oli 1869. aastal asutatud Tallinna Loomakaitse Selts. 1901. aastal ehitas Tallinna selts poole vakamaa suurusele maatükile (Riesenkampfi tänav 33a) kodutute koerte varjupaiga ja kliiniku, mis avati 1. jaanuaril 1904.

9. jaanuaril 1901 asutati Tartu Eesti Loomakaitse Ühing. Loomakaitseseltsid tegutsesid ka Haapsalus (asutati 1926), Narvas, Petseris, Laiusel, Pärnus, Jõhvis, Kuressaares, Türil, Valgas, Viljandis, Võrus, Tõllistes, Nõmmel, Tapal ja Mustvees.

24. juulil 1929 asutati Eesti Loomakaitse Liit, mille sihiks oli (tsitaat põhikirjast):

• loomakaitse põhimõtete arendamine ja levitamine
• loomakaitse huvide kaitsmine ja ideeline juhtimine

Sellesse liitu kuulus umbes 4500 täiskasvanut ja sama palju noorteringide liikmeid. Eestis ilmusid ajakirjad Eesti Loomasõber ja Loomakaitse Ajakiri.

1988. aastal, pärast pikka nõukogulikku vaheaega, kui Eestis algas uuesti seltsitegevus, loodi loomakaitse selts taas Tartus ja kohe selle järel ka Tallinnas (põhikiri kinnitati 22. juulil 1988). Varsti jagunes selts aga kaheks leeriks. Põhiküsimus: kas loomi hukata või mitte. Mittehukkamise pooldajad moodustasid Helve Kuke eestvedamisel Eesti Loomakaitse Seltsi. Seltsi asutamiskoosolek toimus 1990. aastal ja põhikiri registreeriti 11. veebruaril 1991 Keskkonnaministeeriumis. Tänu Helve Kuke energilisele tegutsemisele asutas Eesti Loomakaitse Selts Laagris endise sigade suvelaagri territooriumil (0,5 ha) kodutute koerte varjupaiga. Esimeseks koeraks oli registreerimisraamatus 10. juunil toodud must kutsu Tipa. Seltsi liikmete kogu energia ja aeg kulus varjupaiga elu korraldamisele ja nii jäi seltsi muu tegevus tagaplaanile, viimaks aga soikus hoopis. Peagi suri raske haiguse tagajärjel Helve Kukk.

1994. aastal lõi koerte varjupaik iseseisva seltsina lahku Eesti Loomakaitse Seltsist. Eesti Loomakaitse Seltsi tegevus soikus lõplikult ja seoses mittetulundusühingute ümberregistreerimisega läks selts 1999. aastal sundlikvideerimisele. Sama juhtus ka Tallinna Loomakaitse Seltsiga.

12. jaanuariks 2000 suutsid initsiaatorid Maie Lepp ja Helgi Saar viia paberimajanduse niikaugele, et Eesti Loomakaitse Selts kanti mittetulundusühingute registrisse. Seltsi põhieesmärgiks on igasuguse elu kaitsmine ja säilitamine:

"Elu on püha Õilis on see, kes päästab ühegi elu. Aita, kui suudad. Ole õiglane kõikide elusolendite suhtes, sest igasugune elu on püha. Keegi ei tohi silmi sulgeda, et mitte näha loomade kannatusi, nagu poleks neid olemaski! Kui loomad saavad julmurite käes mõtlematute kannatuste osaliseks või satuvad julmade mängude objektiks, siis on see meie kõikide süü. Millal me saame niikaugele, et rõõme, mida tuntakse loomade sportlikust tapmisest, hakatakse pidama inimeste eksimuseks ja et igasugune tapmine, milleks paratamatus sunnib, toimuks raske südamega?" (Albert Schweitzer)

Rahvusvaheline koostöö

Eesti Loomakaitse Selts on 2004. aasta suvest maailma ühe suurima loomakaitseorganisatsiooni Suurbritannias asuva Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals (Kuninglik Loomade Julma Kohtlemise Ennetamise Selts RSPCA) liige. Alates 2005. aasta suvest on ELS samuti Suurbritannias tegutseva rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni World Society for the Protection of Animals (WSPA) liige.

2005. aastal loodi Euroopa juhtivate loomakaitse organisatsioonide ja eluslooduse ekspertide võrgustik ENDCAP (The European network to END the keeping of wild animals in CAPtivity), mida ühendab ühine eesmärk näha meelelahutuse otstarbel metsloomade vangistuses pidamise ja metsloomade kasutamise lõpetamist. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on ENDCAP võrgustiku asutajaliige.

2006. aastal sai ELS Euroopa Liidu juures tegutseva lobiorganisatsiooni Eurogroup for Animals vaatleja liikmeks.

2009. aastal astus Selts ühingusse MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, liitus Eesti Spetsialistide Liidu poolt käivitatud heategevusliku programmiga ja võeti vastu Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu (EMSL).

2011. aasta alguses liitus ELS The European Network for Farm Animal Protection (ENFAP) võrgustikuga, mis moodustati selleks, et juhtida tähelepanu põllumajandusloomade heaolu küsimustele üle terve Euroopa. ENFAPi eelkäija ECFA (Euroopa Koalitsioon Põllumajandusloomade Heaks) asutati 1993. aastal Euroopa Liidu kanade puurispidamise keelu ootel ja see tõi kokku ühendused 13 liikmesriigist.

Eesti Loomakaitse Selts väärtustab ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutseb nendest väärtustest lähtudes rakendades vabaühenduste eetikakoodeksit. Koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. ELSi kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.

Tegevused ja projektid

Oma eesmärgi saavutamiseks korraldab ELS kampaaniaid, levitab informatsiooni kasutades selleks sageli meedia võimalusi, teeb koostööd ametivõimude esindajatega, korraldab loomakaitsealaseid üritusi, abistab kodutute loomade varjupaikasid jne. Samuti jälgib ELS loomade heaolu puudutava seadusandluse täitmist ning teeb vajadusel ettepanekuid seaduste ja määruste täiendamiseks. ELS teeb koostööd väljaspool Eestit tegutsevate sarnase suunitlusega organisatsioonidega ning teeb koostööd Eesti teiste loomakaitseorganisatsioonidega, kellest mitmed on ka ELSi liikmed.

Uuring "Hulkuvate loomadega seotud probleemistik Eestis"

Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) tellimusel Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorandi Liis Lille vabatahtliku tööna korraldatud uuringust selgus, et 2011. aastal kulus Eesti kohalikel omavalitsustel hulkuvate loomadega tegelemiseks 864 852 eurot, mis teeb 0,64 eurot iga Eesti elaniku kohta.

Vastavalt uuringule on hulkuvate loomade arv paljudes kohalikes omavalitsustes aga nii suur, et pole võimalik täita kõiki hulkuvate loomadega seotud kohustusi. Seni on kõige suuremaks takistuseks ressursside leidmine loomade varjupaikadesse toimetamiseks, kuid vaid väga vähestel jätkub vahendeid ennetustegevuseks (nt mikrokiipide paigaldamine ja kampaaniad soovimatute loomapoegade ärahoidmiseks.)

“Võttes arvesse hulkuvate loomadega seotud tegevuste kulukust, tuleks riiklikul tasandil uuesti arutellu võtta ja otsida võimalusi ühtse lemmikloomaregistri loomise ja haldamise rahastamiseks ning üle-eestilise kiibistamise kohustuse kehtestamiseks,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin. “Taoline ennetustegevusse investeerimine vähendab oluliselt pikemas perspektiivis kulutusi kohustuste täitmiseks, kuigi lühiajaliselt on kulud ühtse registri loomise ja kiipimisprotseduuride maksumuste näol suuremad.” lisas Valtin.

Arvestust lemmikloomade üle peavad vähem kui pooled 117st küsimustikule vastanud omavalitsustest. Peamiste põhjustena arvestuse mittepidamisel toodi välja ühtse lemmikloomaregistri puudumist ning ressursside vähesust registri koostamiseks ja selle haldamiseks. Uuringust selgus, et Eestis on hinnanguliselt vähemalt üks registreeritud koer või kass iga kümne elaniku kohta.

Uuringu tulemuste alusel hindab Eesti Loomakaitse Selts koostöös ekspertidega kohalike omavalitsuste suutlikkust neile Eesti Vabariigis kehtiva loomakaitseseaduse järgi pandud kohustuste täitmisel seoses hulkuvate loomadega. Lisaks esitleb selts huvitatud osapooltele võimalikke loomasõbralikumaid ja efektiivsemaid lahendusi hulkuvate loomadega seotud probleemide leevendamiseks ning töötab vajadusel välja ettepanekud seadusemuudatusteks. Uuringu aruanne edastatakse Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaametile, Veterinaar- ja Toiduametile, kohalikele omavalitsustele ning lemmikloomade varjupaikadele.

Ajavahemikus 23.11.2011–31.01.2012 edastas Eesti Loomakaitse Selts kõikidele Eesti kohalikele omavalitsustele e-posti teel hulkuvate loomade probleemistikku käsitlevad küsimustikud. Kokku laekus 117 ankeeti, seega osalesid uuringus veidi üle poole Eesti kohalikest omavalitsustest. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade hulkuvate loomadega seotud tegevustest ja olukorrast Eestis kohalike omavalitsuste esindajate hinnangute alusel, et kaardistada olukord ning pakkuda välja võimalikke stsenaariume tegevuste paremaks korraldamiseks ja tõhususe kontrollimiseks.

Uuringu aruandega saab tutvuda siin: http://www.loomakaitse.ee/sites/default/files/Uuring%20-%20Hulkuvate%20loomadega%20seotud%20probleemistik%20Eestis%20-%20Eesti%20Loomakaitse%20Selts.pdf

Välislingid

• Eesti Loomakaitse Selts