Kasutaja:Dšapoval/SHBG
Suguhormoone siduv globuliin (SHBG ehk Sex hormone-binding globulin) ehk androgen-binding protein (ABP) ehk testosterone-binging beta-globulin (TEBG) on glükoproteiin, mis seob väga tugevalt endaga suguhormoone - androgeene ja östrogeene, kuid ka teisi steroidhormoone, nagu progesterooni ja kortisooli. SHBG leidub peaaegu kõikidel selgroogsetel, väljaarvatud lindudel. [1] SHBG toodetakse hepatotsüütides ja eritatakse verre, kus ta reguleerib mees- ja naissuguhormoonide bioloogilist aktiivsust. Erinevalt inimestest, on närilistel, nagu rottidel ja hiirtel, SHBG sünnijärgselt vaigistatud ja geeniekspressioon toimub peamiselt testises.
Ajalugu muuda
Sex hormone-binding globulin (SHBG) tuvastati alguses β-globuliinina, mis seob endaga 17β-östradiooli ja testosterooni inimese vereplasmas. Kasutati mitmeid erinevaid biokeemilisi meetoteid, näiteks ekviliibriumi dialüüsi ja elektroforeesi, kuni mitu sõltumatut gruppi suutsid demonstreerida, et see globuliin suudab vereplasmas seonduda testosterooni ja östradiooliga palju tugevama afiinsusega kui albumiin. Algselt arvati, et albumiin on ainuke steroide transportiv proteiin vereplasmas.
SHBG proteiin muuda
Suguhormoone siduvduv globuliin (SHBG) on homodimeerne, mis tähendab seda, et tema struktuuris on 2 identset peptiidahelat. Aminohapete jada on tal sama, mis androgeeniga-seonduval proteiinil (ABP). Erinevus seisneb selles, et androgeeniga seonduva proteiini struktuuris on oligosahhariidid ja teda toodetakse testises. [2]
SHBG proteiinil on 2 laminiin G-sarnast domeeni, mis moodustavad taskuid, mis omakorda seovad hüdrofoobseid molekule. Steroidid seonduvad LG-domeeniga. [1] Nende domeenide taskute sees on seriini jäägid, mis meelitavad kaht erinevat tüüpi steroide erinevates punktides, seega muutes nende orientatsiooni. Androgeenid seonduvad A-ringis oleva C3 funktsionaalse rühmaga ja östrogeenid D-ringis asuva C17 hüdroksüülrühma kaudu. Nii annab kogu proteiin teada, milliseid hormoone ta enda pinnal kannab. [1]
SHBG tootmine muuda
Nagu ka teisi vereplasma proteiine, toodetakse SHBG maksas, kus see eritatakse verre. Lisaks maksale toodetakse SHBG ka ajus, emakas, testises, platsentas ja teistes kohtades. [2] Testises toodetud SHBG kutsutakse androgeeni-seonduvaks proteiiniks (ABP - androgen-binding protein). SHBG valku kodeeritakse 17. kromosoomis. [2] Tema täpne asukoht on 17p13-p12. Inimese haploidses genoomis on ainult 1 SHBG. Selles geenis on 8 eksonit.
Polümorfismid muuda
Üksiku nukleotiidi polümorfismid ehk üksiknukleotiidsed polümorfismid single nucleotide polymorphisms; SNPs (eestipäraselt SNP-d)) on DNA järjestuse variatsioonid, mis on toimunud ühe genoomi nukleotiidi (A, T, C või G) muutumisel.
Erinevalt paljudest teistest mutatsioonidest ei vii SNP-d tavaliselt kodeeritavate aminohapete muutumiseni ning ei ole seetõttu organismile kahjulikud. Kuigi SNP-d ei põhjusta enamasti haigusi, võivad nad siiski aidata kindlaks määrata haigestumise tõenäosust.
SNP esineb keskmiselt iga 100–300, aga mõnedel andmetel ka kuni iga 1000 nukleotiidi järel ja nende vahelised erinevused muudavadki kõik indiviidid geneetiliselt unikaalseks (välja arvatud ühemunakaksikud, kes jagavad ühte genotüüpi).
Variatsioonid DNA järjestuses võivad määrata kuidas inimestel arenevad haigused ning kuidas toimub reageerimine patogeenidele ja kemikaalidele aga ka ravimitele ning vaktsiinidele, ning millised võivad olla kõrvaltoimed. Seetõttu keskendub ka meditsiinialane uurimistegevus järjest enam SNP-dele – püütakse välja arendada personaalset meditsiini, mida võib arvata antud valdkonna põhiliseks tulevikusuunaks.
Üheks põhiliseks SNP-de eeliseks arvatakse nende analüüsimise lihtsust – on täiesti võimalik analüüsida korraga kümneid või isegi sadu tuhandeid SNP-sid, kasutades selleks näiteks geenikiibi tehnoloogiat.
2012. aasta seisuga on tehtud üle 1300 ülegenoomse assotsiatsiooniuuringu, mille käigus on uuritud üle 200 haiguse ja tunnuse, ja avastatud üle 7400 SNP, mis on haigusega seostatud.
Järgnevalt on toodud mõningaid inimesel esinevaid variatsioone:
- rs6259 – Asp327Asn - asub 17. kromosoomis. Tema tulemusena on 1 N-glükosilatsioon rohkem, millega saab 1 ekstra suhkur temaga seonduda. Selle tulemusena tõuseb valgu tase plasmas ja ringlemine plasmas on tõusnud. Lisaks sellele langeb ka endometriaalvähki haigestumise risk, kuid tõuseb süsteemse erütematoosse luupuse risk. [3]
- rs1799941 – tõstab SHBG taset vereplasmas. Langetab diabeet II haigestumise riski.
- rs727428 – langetab SHBG taset vereplasmas.
- rs6258 – teda tuntakse ka kui Ser156Pro ning asub ka 17. kromosoomis
- (TAAAA)(n) - on selline polümorfism, mis koosneb viiest aluspaarist ja mis kordub DNA vastasahelal mitu korda. [4]
- rs6311 ja rs6313 – on SNP-d HTR2A geenis, mis paikneb inimese 13. kromosoomis.
- rs3091244 – on näide kolmealleelsest SNP-st, mis paikneb CRP geenis inimese 1. kromosoomis. [5]
Vere väärtused muuda
Allolevas tabelis on ära toodud SHBG tasemete referentsväärtused erinevatel patsientidel [6]
| Patsiendi tüüp | Vahemik |
|---|---|
| Täiskasvanud naine; enne menopausi | 40–120 nmol/L |
| Täiskasvanud naine; pärast menopausi | 28–112 nmol/L |
| Täiskasvanud mees | 20–60 nmol/L |
| 1–23 kuune laps | 60–252 nmol/L |
| Enne puberteeti (2–8 aastased) | 72–220 nmol/L |
| Puberteedieas naine | 36–125 nmol/L |
| Puberteedieas mees | 16–100 nmol/L |
Suguhormoonide transport muuda
Vereplasmas ringlevad testosteroon ja östradiool seonduvad väga tugevalt ja kõige rohkem SHBG-ga, vähemal määral ning nõrgemini albumiiniga. Testosterooni esineb vereplasmas kõige enam seotud kujul. Sidumata kujul on teda väga vähe. Ainult sidumata hormoon on bioloogiliselt aktiivne ja esineb kudedes. Umbes 66% testosteroonist on seotub TEBG'ga (testosterone-binding beta-globulin), 31% albumiiniga ja 1,5% transkortiiniga. Ainult ~1,5% testosteroonist esineb sidumata kujul ehk niiöelda "vabalt", seega saavad nad rakku siseneda ja aktiveerida raku retseptorit. Erinevate sugusteroidide sidumisvõime SHBG proteiiniga langeb järgmiselt: dihüdrotestosteroon (DHT) > testosteroon > androstenediool > östradiool, östroon. [7] DHEA on SHBG-ga nõrgalt seotud, kuid DHEA-S ei ole. [7] Androstenedioon ei ole SHBG seotud, vaid tema on seotud ainult albumiiniga. [8]
TEBG regulatoorne funktsioon on hästi illustreeritud naistel, kellel esineb hirsutism, kuid paljudel hirsutismiga naistel on TEBG tasemed vereplasmas allasurutud, millega kaasneb sidumata testosterooni taseme tõus.
SHBG reguleerimine muuda
SHBG taseme tõusu ja langust mõjutavad erinevad hormoonid. SHBG tase langeb insuliini, kasvuhormooni, androgeenide, prolaktiini ja transkortiinide juuresolekul. Kuid SHBG tõusu mõjutavad östrogeen ja türoksiin. Varasemates uuringutes on ka leitud, et ülekaalulisus, Cushingi sündroom ja hüpotüreoos langetavad SHBG taset.
Seisundid, mis on seotud kõrgete ja madalate SHBG tasemetega muuda
Androgeenid, anaboolsed steroidid, hüpotüreoos, ülekaalulisus, Cushing'i sündroom ja akromegaalia langetavad SHBG taset. [9] Madalad SHBG tasemed suurendavad tüüp 2 diabeeti haigestumisriski. [10] SHBG tasemed tõusevad rasestumise ajal, hüpertüreoosi, tsirroosi ja anoreksia puhul. Emakas oleval inimese lootel on SHBG tase madal ja see suurendab suguhormoonide aktiivsust. Pärast sündi SHBG tase tõuseb ning on jätkuvalt kõrgel tasemel kogu lapsepõlve. Puberteedi eas langeb tüdrukutel SHBG tase poole võrra ja poistel langeb see veerandi peale. Sellist muutust põhjustavad puberteedieas kasvuhormoonid ja nende mõju varieerub poistel ja tüdrukutel.
Rasedatel naistel tõuseb viimastel rasedusnädalatel SHBG tase 5 kuni 10 korda. [1] Arvatakse, et nii kaitstakse loodet tema enda poolt toodetud hormoonide eest. [1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Hammond GL (2011). "Diverse Roles for Sex Hormone-Binding Globulin in Reproduction". Biology of Reproduction. 85 (3): 431–441. DOI:10.1095/biolreprod.111.092593. ISSN 0006-3363. PMID 21613632.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Hammond GL, Bocchinfuso WP (1996). "Sex hormone-binding globulin: gene organization and structure/function analyses". Horm. Res. 45 (3–5): 197–201. DOI:10.1159/000184787. PMID 8964583.
- ↑ Piotrowski P, Gasik R, Lianeri M, Cieślak D, Wudarski M, Hrycaj P, Łacki JK, Jagodziński PP (2009). "Asp327Asn polymorphism of sex hormone-binding globulin gene is associated with systemic lupus erythematosus incidence". Molecular Biology Reports. 37 (1): 235–239. DOI:10.1007/s11033-009-9639-7. ISSN 0301-4851. PMID 19649728.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Thompson DJ, Healey CS, Baynes C, Kalmyrzaev B, Ahmed S, Dowsett M, Folkerd E, Luben RN, Cox D, Ballinger D, Pharoah PD, Ponder BA, Dunning AM, Easton DF (2008). "Identification of Common Variants in the SHBG Gene Affecting Sex Hormone-Binding Globulin Levels and Breast Cancer Risk in Postmenopausal Women". Cancer Epidemiology Biomarkers & Prevention. 17 (12): 3490–3498. DOI:10.1158/1055-9965.EPI-08-0734. ISSN 1055-9965. PMC 2660245. PMID 19064566.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Morita, A; Nakayama, T; Dobac, N; Hinoharac, S; Mizutania, T; Soma, M (juuni 2007). "Genotyping of triallelic SNPs using TaqMan® PCR" Molecular and Cellular Probes 21 (3): 171–176.
- ↑ Unit Code 91215 at Mayo Clinic Medical Laboratories. Retrieved April 2011
- ↑ 7,0 7,1 Somboonporn W, Davis SR (juuni 2004). "Testosterone effects on the breast: implications for testosterone therapy for women". Endocrine Reviews. 25 (3): 374–88. DOI:10.1210/er.2003-0016. PMID 15180949.
- ↑ Principles and Practice of Endocrinology and Metabolism. Lippincott Williams & Wilkins. 24. aprill 2001. ISBN 978-0-7817-1750-2. Vaadatud 4. augustil 2012.
- ↑ Ruokonen A, Alén M, Bolton N, Vihko R (juuli 1985). "Response of serum testosterone and its precursor steroids, SHBG and CBG to anabolic steroid and testosterone self-administration in man". Journal of Steroid Biochemistry. 23 (1): 33–8. DOI:10.1016/0022-4731(85)90257-2. PMID 3160892.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Ding EL, Song Y, Manson JE, Hunter DJ, Lee CC, Rifai N, Buring JE, Gaziano JM, Liu S (2009). "Sex Hormone–Binding Globulin and Risk of Type 2 Diabetes in Women and Men". New England Journal of Medicine. 361 (12): 1152–1163. DOI:10.1056/NEJMoa0804381. ISSN 0028-4793. PMC 2774225. PMID 19657112.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)