Kasutaja:Athanasius Soter/Albrechti suguvõsa

Ehk siis siia Preisi Albrechti lähemad sugulased ning ka kaugemad tähtsamad (näiteks Karl V)

Üldsugupuu

Albrecht von Hohenzollern	Friedrich II (1460–1535), Ansbachi valitseja	Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst	Friedrich I (1371–1440), Brandenburgi kuurvürst
			Elisabeth Baierist, Baieri hertsogi tütar
		Anna von Sachsen (1437–1512)	Friedrich II (1412–1464), Saksi hertsog
			Margarethe Austriast, Ernst Raudse (Habsburgi) tütar
	Sophie Poolast (1465–1512)	Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningas	Jogaila (1351–1434), Algirdase poeg
			Sophia Holszanyst (1402–1461), Jogaila viimane naine
		Elisabeth von Habsburg (1437–1505)	Albrecht II (1397–1439), Saksa kuningas
			Elisabeth von Luxemburg, keiser Sigismundi tütar

Seega pärines Albrecht siis otseliinis Hohenzollernidest, ehkki mitte otseselt Brandenburgi kuurvürstist, sest ta isa oli teine poeg. Aga lisaks olid tema lähisugulasteks veel: Habsburgid (isaemaema, emaema), Wettinid (Saksi hertsogid, isaema jt isa muidugi), Jagelloonid (emaisa jne) ja Luxemburgid (emaemaema). Nendest olulisemad olid muidugi sidemed Habsburgide ja Jagelloonide, keisrikoja ja Poola kuningadünastiaga.

Õed-vennad

• Elisabeth (1480-??)
• Kasimir (Brandenburg-Kulmbach) (1481–1527), vennanaine Susanna von Bayern (1502–1543), Baieri hertsogi Albrecht IV (Baieri) (1447–1508) tütar
  • Marie (1519–1567) ∞ Kurfürst Friedrich III. (Pfalz) (1515–1576)
  • Katharina (1520–1521)
  • Albrecht Alcibiades von Brandenburg-Kulmbach (1522–1557)
  • Kunigunde (1524–1558) ∞ Markgraf Karl II. (Baden) (1529–1577)
  • Friedrich (1525)
• Margarete (1483–1532)
• Georg (Brandenburg-Ansbach) (1484–1543)
  • Anna Maria (1526–1589) ∞ Herzog Christoph (Württemberg) (1515–1568)
  • Sabina von Brandenburg-Ansbach (1529–1575) ∞ Kurfürst Johann Georg (Brandenburg) (1525–1598)
  • Sofie (1535–1587) ∞ Herzog Heinrich XI. von Liegnitz (1539–1588)
  • Barbara (1536–1591)
  • Dorothea Katharina (1538–1604) ∞ Heinrich VI. von Plauen, Burggraf von Meißen
  • Georg Friedrich I. (Brandenburg-Ansbach und Brandenburg-Kulmbach) (1539–1603)
• Sofie (1485–1537) ∞ Herzog Friedrich II. (Liegnitz) (1480–1547)
• Anna (1487–1539) ∞ Wenzel III., Herzog von Teschen
• Barbara (1488–1490)
• Albrecht (1490–1568) ise, pere 8. laps! Kaks abielu, aga neist täpsemalt allpool.
• Friedrich (1491–1497)
• Johann (1493–1525) ∞ Germaine de Foix (1488–1538), Jean (Étampes)'i (pärast 1450–1500) tütar
• Elisabeth (1494–1518) ∞ Markgraf Ernst I. (Baden) (1482–1553)
• Barbara (1495–1552) ∞ Landgraf Georg III. von Leuchtenberg (1502–1555)
• Friedrich (1497–1536), Chorherr in Würzburg und Salzburg
• Wilhelm von Brandenburg (1498–1563), Riia peapiiskop
• Johann Albrecht von Hohenzollern (1499–1550), Magdeburgi peapiiskop
• Friedrich Albrecht (1501–1504)
• Gumprecht (1503–1528), Bambergi koorihärra

Seega tema peres kokku 17 last, kel kõigil ka üks ema! Olulisemad Albrechti vennad: Georg- Brandenburg-Ansbachi valitseja; Johann Albrecht, Magdeburgi peapiiskop ja ka enne seda katoliiklik diplomaat ja muidugi Wilhelm, kes Riia peapiiskopina Liivimaal usinalt tegutses.

Onud-tädid ja nende järglased

• Albrecht Achilles ja Margarete von Baden (isaisa ja ta esimene naine):
  • Johann Cicero (1455–1499), Brandenburgi markkrahv, abiellus Tüüringi Margaretega, nende lapsed:
    • Joachim I Nestor (1484–1535), B. markkrahv, abiellus Taani Elisabethi, kuningas Hansu tütrega, nende lapsed olid: Joachim II Hector, B. markkrahv; Anna Brandenburgist, Meckl. hertsogi Albrecht VII naine, nende poeg Johann Albrecht I oli hiljem Alb.-i väimees (oli siis tema isapoolse onupoja tütre poeg); Elisabeth Brandenburgist, Braunschweigi hertsogi Erich I naine; Margaretha Brandenburgist, Pommeri hertsogi Georg I naine; Johann, Brandenburg-Küstrini markkrahv
    • Albrecht von Brandenburg (1490–1545), Mainzi kuurvürst, kardinal etc; sama eesnime ja sünniaasta tõttu võidakse segi ajada Alb.-i endaga
    • Anna Brandenburgist (1487–1514), abiellus Frederik I, Taani kuningaga, nende tütar Dorothea Taanist oli Alb.-i enda naine, nii et ta oli tema isapoolse onutütre tütar! Christian III oli aga siis Alb.-i naisevend.
    • Ursula Brandenburgist (1488–1510), abiellus Mecklenburgi hertsogi Heinrich V-ga, neil oli kolm last
  • Ursula (1450–1508), abiellus Münsterbergi hertsogi Heinrich I-ga
  • Elisabeth Brandenburgist (1451–1524]], abiellus Württembergi hertsogi Eberhard II-ga, neil lapsi polnud
  • Margareta (1453–1509), hakkas abtissiks
  • veel kaks last, surid noorelt

• Albrecht Achilles ja Anna von Sachsen (isaisa ja isaema):
  • Friedrich I (1460–1536), Alb.-i isa
  • Barbara Brandenburgist (1464–1515), abiellus teist korda Bööni-Ungari kuninga Valdislav II-ga, seega siis Alb.-i isapoolne tädi tema emapoolse onuga! Neil lapsi ei olnud ja 1500 nende abielu lahtuati, ehkki Vladislav oli juba 1492 koos elanud Matyas Corvini lese kui oma naisega
  • Sibylle Brandenburgist (1467–1524), abiellus Jülich-Kleve-Bergi hertsogi Wilhelm IV-ga
    • Maria Jülich-Bergist, Wilhelmi ja Sibylle ainus laps
  • Siegmund (1468–1495), Bayreuthi markkrahv, ei abiellunud ja Friedrich, Alb.-i isa, sai Bayreuthi seega endale
  • Dorothea (1471–1520), oli abtiss
  • Elisabeth ja Anastasia abiellusid kahe erineva Hennbergi krahviga
  • veel 7 last, kes surid noorelt

• Kazimierz IV ja Elisabeth von Habsburg (emaisa ja emaema):
  • Vladislav II (1456–1516), Böömi ja Ungari kuningas, oli abielus Albrecht Achillese (Alb-i isaisa) tütre Barbaraga, siis Matyas Corvini lese ja Napoli kuninga tütre Beatrice'iga ja lõpuks Anne de Foix'ga, kellega sai 2 last:
    • Anna Böömimaalt ja Ungarist, Karl V venna Ferdinand I naine (siit siis läks edasi Habsburgide Saksa liin: Maximilian II etc.)
    • Lajos II, Ungari kuningas, kes abiellus Karl V õega ja langes Mohacsi lahingus
  • Jadwiga Jagellon (1457–1502) - abiellus Baieri hertsogi Georg Rikkaga, nende lapsed:
    • kokku 5, aga vaid 2 tütart elasid täisealiseks, üks abiellus Pfalzi valitseja Rupprechtiga
  • Kazimierz Püha (1458–1484), Leedu, Poola ja nooruse kaitsepühak
  • Jan I Olbracht (1459–1501), Poola kuningas, lapsi ei olnud
  • Aleksander (Poola) (1461–1506), Leedu sv ja Poola kun, abiellus Ivan III tütrega, aga lapsi neil ei olnud
  • Sophie Poolast (1465–1512) - Alb.-i ema
  • Sigismund Vana (1467–1548), Poola-Leedu kuningas, abiellus esimest korda Barbara Zapolya, Istvan Zapolya tütre ja Janos I Zapolya õega, neil oli kaks last:
    • Jadwiga Jagellonica, abiellus Brandenburgi kuurvürsti Joachim II Hectoriga
    • Anna, suri noorelt
  • Sigismundi teine abielu oli Bona Sforzaga, neil oli 5 last:
    • Isabella Jagellonica (1519–1559), abiellus Janos I Zapolyaga, poeg seega Janos II Zapolya
    • Sigismund II August (1520–1572), Poola-Leedu kuningas, abiellus kolmel korral, aga seaduslikke lapsi polnud
    • Sophia Jagellonica (1522–1575), abiellus Braunschweigi hertsogi Heinrich II-ga, neil 8 last
    • Anna Jagellonica (1523–1596), abiellus Stefan Bathoryga, neil lapsi polnud
    • Katarina Jagellonica (1526–1583), abiellus Johan III-ga, nende poeg oli Sigismund III
  • Anna Poolast, abiellus Pommeri hertsogi Bogislaw X-ga, nende lapsed:
    • Sophia Pommerist (1498–1568), abiellus Frederik I-ga, kelle tütar Dorothea Taanist abiellus Alb-i endaga! Seega siis oli Alb. abielus oma emapoolse täditütre pooltütrega (sest ta oli Frederiki 1. abielust)
    • Georg I (Pommeri)
    • Anna, abielus Sileesia hertsogi Georg I-ga
    • Barnim IX (1501–1573), Pommeri hertsog
    • Kasimir VIII, kah Pommeri hertsog
    • veel 4 last
  • Barbara Poolast, abiellus Georgi, Saksi Albretiini haru hertsogiga, nende lapsed:
    • Christine Saksimaalt, abiellus Hesseni krahvi Philipp I-ga
    • Magdalena Saksimaalt, abiellus Brandenburgi markkrahvi Joachim Hectoriga, nende laps oli ka hilisem markkrahv Johann Georg
    • Veel 8 last, kellest enamik surid noorelt

Albrechti abielud ja järglased

Esimene abielu oli Taani kuninga Frederik I tütre Dorotheaga, neil üks tütar:

• Anna Sophia Preisimaalt (1527–1591), abiellus Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I-ga (1525–1576). Nende lapsed:
  • Albrecht Mecklenburgist (ilmselt vanaisa auks; 1556–1561)
  • Johann VII (1558–1592), Mecklenburgi hertsog 1576–1592, abiellus Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogi Adolf I (oli Frederik I, Alb.-i äia poeg e. tema naise poolvend e. Johann oli abielus oma poolvanaonu tütrega!) tütre Sophiaga, neil oli 3 last
  • Sigismund August Mecklenburgist (1560–1600), nimetati Sigismund II Augusti auks, Mecklenburgi regetm 1592–1600

Teine abielu oli Braunschweig-Lünaburgi hertsogi Erich I tütre Anna Mariaga, kellega sai ühe poja:

• Albrecht Friedrich (1553–1618), too abiellus Maria Eleonorega Jülich-Klevest (1550–1608), Wilhelm Rikka (1516–1592) tütrega.
  • Anna von Preußen und Jülich-Kleve-Berg (1576–1625) ∞ Kurfürst Johann Sigismund (1572–1619)
  • Marie (1579–1649) ∞ Markgraf Christian (Brandenburg-Bayreuth) (1581–1655)
  • Albrecht Friedrich (1580)
  • Sophie (1582–1610) ∞ Wilhelm von Kettler (1574–1640), Herzog von Kurland
  • Eleonore von Preußen (1583–1607) ∞ Kurfürst Joachim Friedrich (1546–1608)
  • Wilhelm Friedrich (1585–1586)
  • Magdalena Sibylle von Preußen (1586–1659) ∞ Kurfürst Johann Georg I. (Sachsen) (1585–1656)

Muud tähtsamad sugulased

• Keiser Karl V, kes oli Albrechti isaemaema isa Ernst Raudse pojapojapojapoeg (isa: Philipp Ilus, vanaisa: Maximilian I, vanavanaisa ja Ernsti poeg: Friedrich III). Seega oli ta Albrechti vanavanaonu pojapojapoeg. Albrecht oli suguluses ka Habsburgide teise liiniga, vanaema Elisabeth oli aga Albrecht II tütar, kes oli Ernst Raudse nõbu ja seega Karlile kaugem sugulane.

Ja Karl V otsesed järglased, Hispaania kunnid ning teisalt ka tema vend Ferdinand ja tema järglased, olid samuti seega Albrechti enam-väherm sama kauged sugulased kui Karl ise, neist 2 keisrit (Ferdinand, Max II).

Karl V sugupuu 1

Karl V	Philipp Ilus (1478–1506), Kastiilia kuningas (Felipe I)	Maximilian I (1459–1519), Brandenburgi kuurvürst	Friedrich III (1415–1493), Ernst Raudse poeg
			Leonore Portugalist
		Maria Burgundiast (1457–1483)	Charles Südi (1412–1464)
			Catherine Prantsusmaalt, Charles VII tütar
	Juana (1465–1512)	Fernando II (1452–1516)	Juan II (Aragón) (1351–1434)
			Juana Enriquez (1402–1461)
		Isabel I (1451–1504)	Juan II (Kastiilia) (1405–1454)
			Isabel Portugalist

Karli sugupuu 2

Ses mõttes oleks parem, et siin on üks vanem sugupõlv veel juures, aga hetkel neid malle siin veel pole.

Friedrich von Sachsen, kõrgmeister 1498–1510

Friedrichi isa Albrecht oli Alb.-i vanaema Anna vend ehk siis Alb. oli tema tädipoja poeg. Vastupidi siis Friedrich oli Alb.-i vanaonu (isaema venna) poeg.

Sugupuu

Friedrich von Sachsen	Albrecht (Saksimaa) (1443–1500), Saksi hertsog (aga mitte kuurvürst)	Friedrich II (Saksimaa) (1412–1464), Saksi kuurvürst	Friedrich I (Saksimaa) (1370–1428), Saksi kuurvürst
			Katharina von Braunschweig-Lüneburg
		Margarete Austriast (1416–1486)	Ernst Raudne (1412–1464)
			Cymburgis Masooviast
	Sidonia Böömimaalt (1449–1510)	Jiří Poděbradyst (1420–1471), Böömi kuningas	Viktorin Boček (surnud 1427)
			Anna von Wartenberg (1403–1427)
		Kunigunde von Sternberg (1424–1449)	?
			?

Mõningaid märkusi reformatsiooni kohta

Luther alustas seda siis enese teadmata 1517 ja alates 1519/20 hakkas see siis eraldi liikumise jooni omandama. Kõige esimene ametlikult protestantlikuks hakanud vürst paistabki olevat Albrecht, kes tegi seda aprillis 1525. Saksimaal toimus see 1527, Rootsis algas pikk ja vaevaline protsess samuti samal aastal (lõppes alles 1599, kui hertsog Karl seal võimu haaras), Taanis mõned aastad hiljem (lõplikult Christian III ajal). Brandenburgis alustati 1539, lõpetati 1555/58, Mecklenburgis ka 1530.-tel, kuid lõplikult viis selle läbi alles Johann Albrecht I 1550. aastatel. Lübecki linn hülgas katoliikluse 1531. Hessenis hakati reformatsiooni läbi viima samuti 1527. aastal, Pommeris aga 1532, kui katoliiklasest hertsog Georg suri. 1555 legaliseeris Agusburgi usurahu uue usu Saksa-Rooma riigis lõplikult.

Liivimaal oli protestantluse eestvõitlejaks selgelt Riia linn ja selle sündik Johann Lohmüller. Juba 1524 olid nad selgelt luterlikud ning võitlesid ägedalt katoliikliku peapiiskopi vastu. Lübeck, mis toona veel katoliiklik, manitses Riiat mitmel korral, aga ega see enam aidanud. Tallinnas oli ref alanud veidi hiljem kui Riias ja seal niivõrd ägedalt katoliiklastega ei kembeldud, piiskop võis linna jääda. Luterlus võeti seal lõplikult omaks vast 1530. aastatel, pärast Lübeckit. Tartus oli sama lugu, ehkki seal juba 1525 ägedad võitlused piiskopiga, kuid seal ka teisi põhjusi kui ainult reformatsioon. Väiksemates linnades oli ref-i mõju piiratum ja maal levis ta hoopiski vähe. 1554 legaliseeriti luterlus Liivimaal aga lõplikult.