Kasutaja:Arina.Chekanina/Jaapani põllumajandus

Põllumajandus

Jaapani põllumajanduse tähtsus riigi majanduses

Jaapani põllumajanduse osa SKTs on hiigla väike - vaid 1.1% ning on hõivatud ainult 3.9% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike: ainult üks kahekümnendik ekspordituludest tuleb põllumajandusest.

Põllumajanduse arengu eeldused

Jaapani pinnamood on põhiliselt mäestikuline, üle 75% territooriumist on kaetud mägedega ning kõrgustikudega. Kõige suurem lagendik on Kanto, mis paikneb ida Jaapanis Honshu saarel.Tasandikud paiknevad ka Ryukyu saartel, mis on Jaapanist edelas, ning troopiline kliima on soodus põllumajandusele.

Mullad

Jaapani mullad on üsna viljakandmatu, kuid on hoolikalt käsitletud mulla rammutuse süsteem ning mullaharimine, seega ka terrassitatakse oruveere ja heideldakse erosiooniga. Mitte suured farmid on põhiliselt seotud mägise alaga. Kuna Jaapani põhikultuur on riis, seda kasvatatakse põhiliselt kõiges riigialal. Eriti hästi on põllumajandus arenenud põhjas, Hokkaido saarel.

Maakasutamise struktuur

Põllumaa hõlmab üle ühekümnendiku Jaapani pindalast (12,4%), sellest 93,3% on haritav maa ning mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,8% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 68.6% Jaapanist.

Põllumajanduse geograafia

Taimekasvatuse toodang

Jaapanis kasvatatakse kõige rohkem riisi (2012.a - 10,7 mln t, 19. koht maailmas), suhkrupeeti (3,7 mln t), juurvilju (2,8 mln t), kartulit (2,5 mln t), kapsast (2,3 mln t), suhkruroo (1,1 mln t), bataati ( 875 tuh t), mandariini (846 tuh t), õunu (794 tuh t), tomateid (722 tuh t), porgandit (619 tuh t), kurke (587 tuh t), sibulat (550 tuh t), salatit (543 tuh t) ja muid. , ,

Riisikasvatus, Kobe city, Hyogo, Japan

Hokkaido Japan

Loomakasvatuse toodang

Mis puutub loomakasvatusesse, loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel on: veised - 4,1 mln, sead - 9,7 mln, kitsed - 167 tuh, hobused - 158 tuh, lambad - 130 tuh.

Toiduainetööstuse toodang

Toiduainetest Jaapanis 2012. aasatal toodeti: odra õlut (3,1 mln t), kanamune (2,5 mln t), kanaliha (1,4 mln t), sealiha (1,3 mln t), lehmapiima (7,6 mln t), võid (68 tuh t), kuiva rasvata piima (1,5 mln t).

Kaubandus

Kõige importitavamad tooted seisuga 2011. aasta FAO andmetel on mais (15,3 mln t), nisu (6,2 mln t), sojaube (2,8 mln t), rapsiseemed (2,3 mln t); kuid kõige ekspordivamad on nisujahu (191 tuh t), prep nes toit (893 tuh t), valmistatud toit (food prep nes) (893 tuh t), alkohoolivabad joogid (43 tuh t).