Kastryčnickaja metroojaam

Kastryčnickaja metroojaam (vene keeles Октябрьская (Oktjabrskaja metroojaam), valgevene Кастрычніцкая (transkribeerituna Kastrõtšnitskaja metroojaam)) on üks Minski metroo jaamadest Maskoŭskaja liinil Leninski rajoonis.

Asukoht Maskoŭskaja liinil
Kastryčnickaja metroojaam

Jaam avati 26. juunil 1984; see oli üks Minski metroo algsetest jaamadest.[1] Jaama perroon on 10 meetri laiune ja 100 meetri pikkune. Aastast 1990 on see ühendatud Aŭtazavodskaja liini Kupałaŭskaja metroojaamaga. Jaam on üks kolmest Minski metroo jaamadest, mille väljapääs on rajatud varem olemas olnud hoonesse.

Jaama on rajatud raudbetoontarinditest ja on tavapärasest kõrgema ootesaaliga (6,4 m). See on ka üks sügavamal asuvaid Minski metroo jaamasid, see asub 25 meetri sügavusel maa all. Kastryčnickaja metroojaam on pühendatud Oktoobrirevolutsiooni sündmustele Valgevene territooriumil ja on vastavalt ka kujundatud. Jaamale annavad oma näo korrapäraselt paigutatud laiade tähekujuliste kapiteelidega sambad, mille nurkades paiknevad merevaigukarva valgustid. Seintel ja sammastel on valge marmor, põrandal punased lihvitud graniitplaadid. Jaama sissepääsude juures on seintel kaks temaatilist pannood.

Aastal 2008 suleti metroojaam 8. juunist 26. septembrini ja 27. septembrist 29. septembrini reisiliikluseks, et asendada senised kolm eskalaatorit neljaga. Sel perioodil tegutses metrooliiniga paralleelselt ka tasuta autobussiliin, kompenseerimaks reisijatele tekkinud takistusi. Samuti lisati selleks perioodiks ajutiselt Kupałaŭskaja metroojaama kassasaali piletimüügiautomaate.

11. aprillil 2011 kell 17.56 kohaliku aja järgi toimus jaamas pommiplahvatus, kus hukkus 15 inimest.[2] Õnnetuse järel kritiseeris Valgevene president Alaksandr Łukašenka metroojaama kujundust, leides, et see aitas plahvatuse mõju tugevdada.[3]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri


Eelnev peatus
 
Metroojaam Maskoŭskaja liinil
Järgnev peatus
  Płošča Pieramohi
 
Kastryčnickaja
Płošča Lenina