Kaspia Mere Koletis
Kaspia Mere Koletis, ametlikult KM (Korabl Maket), oli eksperimentaalne laugur (ekranoplaan), mis ehitati Nõukogude Liidus 1960. aastatel Rostislav Aleksejevi juhtimisel Tiiburlaevade Projekteerimisbüroos.[1]
| Tüüp | ekranoplaan |
|---|---|
| Riik | NSV Liit |
| Disainer | Rostislav Alekseev |
| Esmalend | 1966 |
| Hetkeseis | uppus |
| Põhikasutaja | NSV Liidu merevägi |
| Toodanguarv | 1 |
1970. aastatel leiti NATO satelliidipiltidelt objekt, mis meenutas lennukit, oli suurem kui Boeing 747 ning liikus merepinnal kiirusega umbes 500 km/h. Objekt nimetati Kaspia Mere Koletiseks. Edasine piltide analüüs näitas, et Kaspia Mere Koletis oli umbes kaks korda suurem kui Boeing 747 ning kaalus umbes 500 tonni. Alles pärast NSV Liidu kokkuvarisemist 1990. aastatel sai NATO kindlalt teada, et Kaspia Mere Koletis oli eksperimentaalne ekranoplaan.[2]
Konstruktsioon muuda
KM-i pikkus oli 92 m, kõrgus 22 m, tiibade siruulatus 37 m. Kere põhi meenutas laeva põhja, kuid väliselt nägi KM välja nagu lennuk. Ees oli kaheksa turboreaktiivmootorit, igaüks tõukejõuga 10 tonni, mida kasutati startimise ajal. Kiilul oli veel kaks samasugust mootorit, millest piisas sõidukiiruse säilitamiseks. Nende abil kiirendas KM kiiruseni 500 km/h, liikudes 4–14 m kõrgusel veepinnast, mis muutis lauguri radaritele nähtamatuks. Rekordlennul ulatus selle mass 544 tonnini, see oli kõige suurema kandevõimega õhusõiduk maailmas kuni transpordilennuki An-225 Mriya valmimiseni 1988. aastal. [3]
Katsed muuda
Esimene katselend tehti 1966. aasta oktoobris Kaspia merel Mahhatškala (Dagestan) lähedal, kuhu KM toimetati osade kaupa mööda Volgat. Kõik KM-iga seotu oli ülisalajane, ning ekranoplaan toodi kohale öösiti. Esimene katselend oli edukas ja projekt sai täiendava rahastuse. Katsetusi tehti Kaspia meres kuni 1980. aastani.[4]
Lennuõnnetus muuda
1980. aastal, paar kuud pärast Aleksejevi surma, toimus lennuõnnetus. Piloot, kes polnud pikka aega KM-i roolis istunud, tõstis stardi ajal õhusõiduki nina liiga järsult üles, KM tõusis kiiresti ja peaaegu vertikaalselt üles ning segaduses piloot langetas järsult tõukejõu. Selle tõttu kukkus KM vasaku tiivaga vastu vett ja uppus nädala pärast, ohvreid ei olnud. KM-i ei üritatudki välja tõsta ega taastada, samuti ei ehitatud seda mudelit rohkem eksemplare. [4]
KM-ist inspireeritud õhusõidukid muuda
KM-i alusel loodi 1972. aastal väiksem transport- ja dessantekranoplaan A-90 Orljonok ('kotkas'), mis oli mõeldud 200 sõduri transportimiseks kuni 1500 km kaugusele. 1986. aastal loodi KM-i baasil ekranoplaan-raketikandja Lun ('loorkull'), mille pardale oli paigutatud kuus juhitavat laevatõrjeraketti.[2]
Omadused[3] muuda
| Tiibade siruulatus | 37,6 m |
| Pikkus | 92,3 m |
| Kõrgus | 22 m |
| Maksimaalne stardimass | 544 000 kg |
| Reisikiirus | 500 km/h |
| Lendamise kõrgus veepinnast | 4–14 m |
| Lennuulatus | 2000 km |
| Maksimaalne lainekõrgus startimiseks | 2,5–3,5 m |
| Lainekõrgus lendamiseks | piiranguteta |
Viited muuda
- ↑ Haines, Lester (22. september 2006). "In search of the Caspian Sea Monster". The Register. Vaadatud 23. aprill 2023.
- ↑ 2,0 2,1 Garthoff, Raymond (2016). "The Swallow and Caspian Sea Monster vs. the Princess and the Camel: The Cold War Contest for a Nuclear-Powered Aircraft" (PDF). An Intelligence Estimative Record. 60 (2): 8–10. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2023. Vaadatud 23. aprillil 2023.
- ↑ 3,0 3,1 Liang, Yun; Bliault, Alan (2012). "High Performance Marine Vessels" (PDF). Springer: 89–104. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2023. Vaadatud 23. aprillil 2023.
- ↑ 4,0 4,1 Алексеев, Ростислав (2001). "Алексеев КМ (Каспийский Монстр)". Авиационная энциклопедия Уголок неба.