Karula mõis (Viljandi)

Karula mõis (saksa keeles Karolen; ka Uue-Võidu mõis (saksa keeles Neu-Woidoma)) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi valda[1].

Mõisat mainiti esimest korda 1593[1]. Mõisas polnud välja ehitatud esinduslikku peahoonet[1]. Algselt kuulus Karula mõis Wrangellide suguvõsale.

Karula mõisa orjasid 18. sajandi lõpul Kristjan Jaak Petersoni vanemad.

Aastatel 1822−1919 kuulus mõis von Helmersenide suguvõsale. Mõisal oli soodne asukoht Viljandi lähedal, mistõttu oli mõis heal järjel. 19. sajandi lõpul edendati piimamajandust, kasvatati ida-friisi karja, puhtatõulisi jorkširi sigu ja tõulambaid, valmistati juustu, aeti viina. Kunagi tahtnud pururikas parun von Helmersen ehitada tee läbi järve teisele kaldale, tollal Pärsti mõisale kuulunud karjamõisa. Härra lasknud vedada terve hulga kivegi järve ulatuva neemiku otsa, kuid millegipärast jäi see töö pooleli. Alustatust annavad tunnistust kivihunnikud järve ääres.

Kui Eesti riik Karula mõisa võõrandas, anti mõisasüda teenete eest Vabadussõjas kindralmajor Jaan Sootsile.

Karula mõisa park on kaitse all Uue-Võidu maastikukaitseala koosseisus. Pargi põlispuude all asuv Karula mõisahäärber on invaliididekodu kasutuses.

Karula mõisa kalmistuRedigeeri

Von Helmersenid rajasid mõisa juurde ka kalmistu.

Karula mõisa tuuleveskiRedigeeri

Karula mõisnikele von Helmersenidele on kuulunud ka üks omapärasemaid Hollandi tüüpi tuuleveskeid Eestis. Veski oli juba 20. sajandi algul ilma tiibadeta.

1964. aastal muutsid Viljandi matkaklubi liikmed (eeskätt Ilmar Palo) otstarbeta seisva veskikere alpinistide treeningupaigaks-ronimisseinaks. Karula veski on olnud alates 1970. aastatest alpinistide ja mägimatkajate õppe-treeningbaasiks. Veski tippu ehitati rippuvate köite kinnituseks spetsiaalne konstruktsioon, mida peetakse tihti hoopis vaateplatvormiks. Maakivist veskiseinast turritavad välja sinna ronimise raskendamiseks müüritud vanad mõisa aiapostid, mida on ka ekslikult arvatud kunagisteks tuuliku sabapuu kinnitamiskohtadeks. Veski on umbes 13 meetri kõrgune, veskis on ka kamin ja karniisiosa. Telliskivi seinaosal on võimalik proovida kaminaronimise eri tehnikaid kitsas kaminas ja laiemas kaminas.[2][3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Karula mõis (Viljandi) Eesti mõisaportaalis (vaadatud 27.01.2016)
  2. Karula veski. Alpiklubi.
  3. Talving, Hanno. Ringreis Eestis mööda tuulikuid. Eesti Päevaleht, 6. mai 2005.

VälislingidRedigeeri