Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad
Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad (inglise keeles Ancient and primeval beech forests of the Carpathians and other regions of Europe; prantsuse keeles Forêts primaires et anciennes de hêtres des Carpates et d’autres régions d’Europe) on 2007. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud looduspärandi objekt, mis pärast 2021. aasta laienemisi paikneb kokku 94 alal 18 riigis Euroopas.
| Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 Janji ürgmets Bosnias ja Hertsegoviinas. Foto: Darija Malesevic, 16. juuni 2019 | |
| Asukoht |
 Albaania Austria Belgia Bosnia ja Hertsegoviina Bulgaaria Hispaania Horvaatia Itaalia Põhja-Makedoonia Poola Prantsusmaa Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Šveits Tšehhi Ukraina |
| Tüüp | loodusmälestis |
| Kriteeriumid | IX |
| Viited | 133 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Nimekirja arvatud | 2007 (31 istung) |
| Laiendatud | 2011, 2017, 2021 |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
Foto: 4. juuni 2015
Ajalugu muuda
Hariliku pöögi (Fagus sylvatica) metsad võeti esmalt maailmapärandisse 2007. aastal kui looduspärand Karpaatides Slovakkia ja Ukraina alal. See oli nende riikide ühispärand (jagatud pärand) ning objekti nimi oli "Karpaatide pöögiürgmetsad".
2011. aastal laiendati objekti Saksamaale ning objekti nimeks sai "Karpaatide pöögiürgmetsad ja vanad pöögimetsad Saksamaal". Selleaegne objekti alade pindala moodustas objekti alade tänasest pindalast umbes 0,04%.
2017. aastal toimus esimene suur laiendus, kui lisandusid pöögimetsad Albaanias, Belgias, Austrias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Rumeenias ja Sloveenias. Väga suurel määral laiendati objekti alasid Ukrainas.
2021. aastal toimus teine suur laiendus, kui lisandusid pöögimetsad Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias, Poolas, Prantsusmaal, Šveitsis ja Tšehhis. Väga suurel määral laiendati objekti alasid Itaalias ja Slovakkias.
Kirjeldus muuda
Maailmapärandi objekti pöögimetsade kogupindala on umbes 92 km2, millest umbes 30% paikneb Ukrainas.
Euroopa mäestike pöögimetsad on silmapaistev näide suhteliselt algsena säilinud parasvöötme metsadest ning iseloomustavad laia valikut ökoloogilisi mustreid ja protsesse hariliku pöögi (Fagus sylvatica) puhastes ja segapuistutes erinevates keskkonnatingimustes. Viimase miljoni aasta jää-aegadel elas pöök ebasoodsad kliimatingimused üle varjupaikades Euroopa lõunaosas. Neid varjupaiku on nüüd dokumenteerinud paleoökoloogilise analüüsi ja geneetiliste uurimuste abil. Pärast viimast jääaega umbes 11 000 aastat tagasi hakkas pöök nendest lõunapoolsetest varjupaikadest laienema, et katta lõpuks suur osa Euroopast. Selle veel kestva laienemisprotsessi käigus moodustas pöök erinevates keskkondades erinevaid taimekooslusi. Keskkondade erinevus, kliimamõjurite ja erinevate liikide genofondide koosmõju on kujundanud ja kujundab jätkuvalt edasi seda pöögimetsade mitmekesiseid kooslusi. Need metsad sisaldavad hindamatut vanade puude populatsiooni ning pöögi ja paljude teiste liikide geneetilist reservuaari.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad |