Karl Karlep
Karl Karlep (5. jaanuar 1939 Tõstamaa vallas – 10. september 2018 Tartu) oli eesti eripedagoog. Ta on eripedagoogika koolkonna rajaja Eestis.[1]
Haridus muuda
Õppis Haapsalu pedagoogilises koolis ja 1965 lõpetas eripedagoogika (oligofrenopedagoogika) eriala Moskva Pedagoogilises Instituudis. 1971. aastal kaitses ta pedagoogikakandidaadi kraadi ja 1993. aastal sai pedagoogikadoktori kraadi.[1]
Töö muuda
Karlep töötas 1956–1958 Raikküla Lastekodus ning 1965–1968 Tallinna Eriinternaatkooli direktori asetäitjana. Aastast 1971 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli eripedagoogika õppejõud, sealhulgas 1977–1987 TRÜ eripedagoogika kateedri juhataja.
Ta on kirjutanud artikleid ja raamatuid lugema ja kirjutama õppimisest, lugemis- ja kirjutamispuuetest, emakeele õpetamisest abikoolis ning psühholingvistika ja eripedagoogika seostest. Ta on osalenud õppekavade väljatöötamisel.
Aastast 1990 oli ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.
Tunnustus muuda
- 1999 andis Eesti Eripedagoogide Liit talle esimese auliikme nimetuse Vanapagan.
- 2004 Tartu Ülikooli medal[2]
- 2008 Tartu Ülikooli aumärk[3]
Teosed muuda
- Metoodiline kiri abikooli I klassi emakeele töövihiku kasutamisest, Eesti NSV Haridusministeerium 1969 (koos Helvi Kõrsmaaga)
- Metoodiline juhend abikooli eesti keele harjutustike juurde, Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn Valgus 1971 (koos Eve Markvartiga)
- Erikoolide töökorraldusest, Eesti NSV Haridusministeerium, Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut 1971
- Emakeele õpetamisest abikooli IV–V klassis, Eesti NSV Haridusministeerium, 1974. (koos Eve Markvartiga)
- Eesti keele töövihik : abikooli IV klassile. 3. vihik, Eesti NSV Haridusministeerium, 1975 (koos Ana Kontori ja Eha Vihmaga)
- Emakeele õpetamisest abikooli I–II klassis (kook Helle Herkeli ja Helvi Kõrsmaaga), Eesti NSV Haridusministeerium, 1976
- Eesti keele õpetamise erimetoodika : õppemetoodiline juhend defektoloogia osakonna IV-VI kursuse kaugüliõpilastele, Tartu Riiklik Ülikool 1979
- Eesti keele õpetamise erimetoodika õppemetoodiline juhend defektoloogia osakonna III-IV kursuse kaugüliõpilastele Tartu Riiklik Ülikool 1982
- Abikooli aabits, Tallinn Valgus 1983 (koos Ana Kontori ja Eha Vihmaga)
- Emakeele õpetamine abikooli I klassis: metoodiline juhend, Eesti NSV Haridusministeerium, 1985 (koos Eha Vihmaga)
- Emakeele õpik abikooli III klassile, Tallinn Valgus, 1985 (koos Ana Kontori, Marina Nairismägi ja Mare Jallaiga)
- Abikooli õpilaste ettevalmistamine perekonnaeluks : metoodiline juhend, ENSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut 1988 (koos Valdur Lulla ja Eha Vihmaga)
- Abikooli programmid. 1. [osa], Eesti keel. Kodulugu. Loodusõpetus. Matemaatika, Tallinn Eesti NSV Haridusministeerium 1988 (koos Eha Vihma, Ants Reinmaa ja Viivi Nearega)
- Emakeele õpik 4. klassile. 1 ja 2. osa, Tallinn 1993 (koos Ana Kontoriga)
- Aabits, Tallinn 1995 (koos Ana Kontori ja Eha Vihmaga)
- Aabits : õpetajaraamat, Tallinn 1998 (koos Ana Kontori ja Eha Vihmaga)
- Psühholingvistika ja emakeeleõpetus, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998
- Emakeele õpik-tööraamat 5. klassile. I ja II osa, Tallinn TEA Kirjastus 1999 (koos Ana Kontoriga)
- Emakeele abiõpe. I, Üldküsimused, Tartu Ülikool, Eripedagoogika osakond 1999
- Eesti keele tööraamat 2. klassile. (kokku 4 osa), Tartu : Studium, 2002(koos Ana Kontoriga)
- Emakeele abiõpe. II, Kõnearendus, Tartu Ülikool, eripedagoogika osakond 2003
- Õpetamine eesti keele tööraamatu järgi abiõppe 2. klassis: õpetajaraamat, Kose-Uuemõisa Eesti Eripedagoogide Liit 2006 (koos Ana Kontoriga)
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Legendaarne eripedagoogide koolitaja Karl Karlep sai mälestuspingi". Õpetajate Leht. 19.05.2019. Vaadatud 20.05.2019.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.