Ava peamenüü

Õppekava on hariduse eesmärkide teostamise plaan ehk milleks, mida, kuidas ja millise aja jooksul õpitakse ja õpetatakse. Õppekava käsitus oleneb ajastust, õppimis- ja õpetamiskultuurist, õppetasemest ja filosoofilisest lähenemisest. Kitsamas tähenduses on õppekava õpingute aluseks olev dokument, mis määrab õppesisu ja õppekorralduslikud alused õppeasutuses[1]. Tänapäevaks on kujunenud ühtne arusaam, milline on õppekavade struktuur ehk mis on õppekava osad:

  1. raamistik - kirjeldused õppekava aluseks olevatest põhimõtetest;
  2. üldine sihiseade ja seda täpsustavad õpieesmärgid (nimetatakse õpiülesanneteks, õpitulemusteks, õpiväljunditeks);
  3. õppeaineteks, kursusteks vms organiseeritud sisuühikud, nende maht, järjestus jms.
  4. õpetamise/õppimise korralduslikud viisid ja nõuded õpikeskkonnale;
  5. õpitulemuste hindamine.[1]

Õppetasemeti on õppekava kui õppe alusdokument erinevalt reguleeritud:

  • üldhariduses eristatakse riiklikku õppekava ja kooli õppekava. Riiklikus õppekavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale[2].
  • kutsehariduses eristatakse riiklikku õppekava ja kooli õppekava. Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.[3]
  • kõrghariduses määrab õppekava kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused[4].

Laiemas tähenduses võib eri käsitlustes õppekavana mõista ka õppeasutuses saadud õpikogemusi, õppija oskust teatud viisil käituda, õppematerjale jms. Mõistel "õppekava" on ka erinevad tähendused inglise- ja saksa keelel põhinevates kultuuriruumides. Nii näiteks käsitletakse saksakeelses kultuuriruumis mitmeid küsimusi, mis ingliskeelses kultuuriruumis kuuluvad õppekava uurimise alla, hoopis mõistega "didaktika".

Eestis kehtivad õppekavadRedigeeri

Eesti koolide esimeseks õppekavaks oli 1874 Liivimaal ja 1878 Eestimaal kehtestatud ühtne talurahvakoolide õppeplaan. Eestis on riiklikud õppekavad kehtinud alates 1919, mis võeti vastu "Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad". Õppekavasid on uuendatud 1928, 1930, 1937, 1938, 1940. Nõukogude perioodil kehtisid erineva sagedusega uuendatud aineprogrammid ja õppeplaanid. Pärast Eesti taasiseseisvumist on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid uuendatud 1996, 2002, 2010 ja alushariduse õppekava 1999 ja 2008.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Viive-Riina, Ruus, Rain Mikser Õppekava. Rain Mikser (Toim). (2013). Haridusleksikon. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 257-264. 
  2. "Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus". RT I 2010, 41, 240; RT I, 16.06.2016, 8.
  3. "Kutseõppeasutuse seadus". RT I, 02.07.2013, 1; RT I, 30.12.2015, 25.
  4. "Ülikooliseadus". RT I 1995, 12, 119; RT I, 20.12.2016, 2.