Karl II August

Karl II August Christian (29. oktoober 1746 – 1. aprill 1795) oli Zweibrückeni hertsog aastatel 1775–1795. Wittelsbachide Pfalz-Birkenfeldi haru liikmena oli ta esimese Baieri kuninga Maximilian I ja Saksimaa kuninganna Amalie vanem vend.

Elulugu muuda

Karl sündis Düsseldorfis pfaltskrahv Friedrich Michaeli ja Maria Franziska von Pfalz-Sulzbachi vanima pojana. Tema isa pöördus varsti pärast tema sündi ema järgi katoliku usku, tema ja ta õed-vennad kasvasid selles vaimus. Ta päris aastal 1775 isa vennalt, hertsog Christian IV-lt Zweibrückeni hertsogkonna. Ta oli oma lastetu nõo Karl Theodori eeldatav pärija, kuid suri temast siiski varem. Ta loovutas oma nooremale vennale Maximilian Josephile aastal 1776 Rappoltsteini krahvkonna, olles pärinud selle pärast oma isa surma aastal 1767.

Tõrjutud kosilane muuda

Ta tahtis abielluda Austria ertshertsoginna Maria Amaliaga, keisrinna Maria Theresia kaheksanda lapsega. Ta oli Austria õukonnas hästi tuntud ning Maria Amalia oli temasse ka armunud. Kuid Maria Theresa arvates polnud kosilase tiitel piisav selleks, et ertshertsoginnaga abielluda. Veelgi enam, ta tahtis tugevdada Austria liitu Bourbonitega, andes tütre naiseks Parma hertsogile Ferdinand I-le, Prantsuse kuninga Louis XV pojapojale. See pidi olema Maria Amalia, kuna teine tütar, ertshertsoginna Maria Josepha suri.

Maria Amalia vanem vend keiser Joseph II toetas samuti oma õe abielu Parma hertsogiga, kes oli tema armastatud naise Isabelle noorem vend. Nii abiellus Maria Amalia oma tahte vastaselt aastal 1769 Ferdinandiga. See otsus kibestas jäädavalt mitte ainult Karli keisrinna ja Austria vastu, vaid ka Maria Amaliat oma ema vastu.

Baieri nõudmised muuda

Tema nõbu Baieri kuurvürst Maximilian III Joseph suri detsembris 1777 lastetult. Nende ühine nõbu Sulzbachi Karl Theodor, siis Pfalzi kuurvürst, sai Maximilian Josephi järel kuurvürstiks. Kuid tal ei olnud seaduslikke lapsi, kes võiks tema Baieri ja Pfalzi valdused pärida, nii sai Karl August pärijaks Wittelsbachide territooriumite: Zweibrückeni (tema oma hertsogkond), Neuburgi, Sulzbachi, Jülichi ja Bergi hertsogkonnad, lisaks Pfalzi ja Baieri kuurvürstkonnad (kuigi kasutas vaid üht kuurvürsti häält kuurvürstide kolleegiumis, nagu sätestati Vestfaali rahuga aastal 1648). Karl Theodor eelistas Pfalzi ja püüdis seega vahetada oma Baieri pärandi osi Joseph II-ga Austria Madalmaade osade vastu. Kuigi Karl Theodor oleks eelistanud vahetada kogu Baieri territooriumite kompleksi Austria Madalmaade vastu, ei kiitnud Austria õukond otsest vahetust heaks ja lõplikku kokkulepet ei sõlmitud kunagi.

Karl August, olles Baieri territooriumide liinis järgmine, vaidles visalt vastu. Ta sai aktiivset toetust Preisimaa Friedrich Suurelt ja Saksimaa kuurvürst Friedrich August III-lt. Prantsuse valitsus välisminister Vergennesi eestvedamisel toetas Karl II Augustit passiivselt, vaatamata Prantsusmaa ametlikule liidule Austriaga.

Baieri pärilussõda lahendati ilma pikemate võitlusteta; Karl Theodor sai edu kogu Baieris peale Innvierteli ringkonna Inni jõest idas, mis läks Tescheni rahuga (mai 1779) Austriale. Teise katse vastu aastal 1784 teha muudatusi oli samuti Karl August, jälle Preisimaa toel ja jälle nurjunult. Kuid Karl Theodor elas kauem, kui Karl August, kes aastal 1795 ilma poegadeta surres jättis oma nõude Baierile oma vennale Maximilian Josephile, kes sai endale tunduvalt suurema riigi, saades aastal 1806 selle kuningaks.

Abielu muuda

Karl abiellus aastal 1774 Dresdenis kuurvürst Friedrich Christiani tütre Maria Amaliega. Nende ainus laps Karl August Friedrich suri kaheksa-aastaselt 21. augustil 1784. Pärast Karl II Augusti surma päris tiitli Zweibrückeni hertsog tema vend Maximilian.

Karl August oli kuulsa Karlsbergi lossi peamine omanik. Ta suri Mannheimis.

Eelnev Christian IV	Zweibrückeni hertsog 1775–1795	Järgnev Maximilian