Pfalz-Birkenfeld

Pfalz-Birkenfeld (saksa: Pfalz-Birkenfeld), hiljem Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld, oli Pfalzi Wittelsbachide kõrvalliini nimi. Selle liini pfaltskrahvid valitsesid esialgu vaid suhteliselt tähtsusetut territooriumi, nimelt Pfalzi osa kaugemast Sponheimi krahvkonnast; kuid nende tähtsus kasvas järk-järgult. Kõik elusolevad Wittelsbachid põlvnevad Pfalz-Birkenfeldist, millest sai seega Baieri kuningate vanem haru.

Ajalugu

Birkenfeldi loss, 1645

Liini patriarh oli Karl I. Ta oli Zweibrückeni hertsogi Wolfgangi poeg, kes surres aastal 1569 pärandas Pfalzi osa kaugemast Sponheimi krahvkonnast oma pojale Karlile. Viimane valis Birkenfeldi oma residentsiks ja aastal 1595, Kastellauni lepingu järgi oma kaasvalitseja, Badeni markkrahvi Eduard Fortunatiga, tagas ainuisikulise valitsemise Birkenfeldi ja Allenbachi ringkondades (aastani 1671). Tema ajal läbis Birkenfeldi loss suure laienemise. Pärast Karli surma aastal 1600 järgnes talle Georg Wilhelm, kes valitses aastani 1669. Tema järglane oli Karl Otto, kes suri juba aastal 1671. Pärand läks Christian II-le, Georg Wilhelmi noorema venna pojale, kes oli eelnevalt saanud Bischweileri isandkonna Zweibrückeni valdustest ja asutas seega Pfalz-Birkenfeld-Bischweileri liini. Tema poeg Christian III lõpetas aastal 1717 ametliku resideerimise Birkenfeldis ja elas peamiselt Bischweileris, pärast 1734. aastat vaheldumisi Zweibrückenis, sel aastal päris ta Zweibrückeni hertsogkonna. Tema järglane oli tema poeg Christian IV, kes oli abiellunud alla oma seisust, tantsija Marianne Camassega, nii ei olnud tema poegadel õigust pärida. Pärast Christiani surma sai valitsejaks tema vennapoeg Karl III August. Tema valitsemise ajal jaotati kaugem Sponheimi krahvkond lõplikult. Kaks ühisvalitsejat leppisid kokku, et Badeni markkrahv teeb jaotuse ja Reini pfaltskrahv valib jao. Badeni poole lootus oli arvatavasti, et Karl III August otsustab valida osa, kus paiknesid Birkenfeld ja perekonna kodu; sellest hoolimata otsustas Karl III August valida Moseli piirkonna ümber Trarbachi, nii et pärast 1776. aastat sai Birkenfeldi piirkond Badeni ainuomanduseks. Tema vend Maximilian I Joseph järgnes talle pärast tema surma aastal 1795. Prantsuse revolutsiooni järgsete sõdade tulemusel oli ta viimane Zweibrückeni hertsog, saades aastal 1799 Pfalzi ja Baieri kuurvürstiks ning aastal 1806 esimeseks Baieri kuningaks.

Enne seda, aastal 1645 oli Christian II noorem vend Johann Karl asutanud Pfalz-Birkenfeld-Gelnhauseni kõrvalliini. 1799. aastast alates kutsusid tema järglased end "Tema Kuninglik kõrgus Baieri hertsog".

Birkenfeldi pfaltskrahvid

Pfalz-Birkenfeld

Karl I (1584–1600)
Georg Wilhelm (1600–1669)
Karl II Otto (1669–1671)

Pfalz-Bischweiler-Birkenfeld

Christian II (1671–1717)
Christian III (1717–1735), 1731 Zweibrückeni pfaltskrahv ja hertsog

Pfalz-Birkenfeld-Zweibrücken

Christian IV (1735–1775)
Karl II August (1775–1795)
Maximilian I Joseph (1795–1825)