Kalev Pügi (perekonnanime rööpkuju Pugi; 31. detsember 1925, Tartu13. oktoober 1984, Kingston, Kanada) oli eesti keemiainsener.[1]

Elulugu

muuda

Kalev Pügi oli metsatöösturi poeg.[1]

Lõpetas 1944 Tartus gümnaasiumi. Põgenes 1944 Saksamaale. Õppis 1946–1947 Balti Ülikoolis Pinnebergis keemiat. Oli aasta Kanadas metsatöödel, õppis 1948–1952 Vancouveris Briti Columbia Ülikoolis, lõpetas keemiainseneri erialal, M.Sc. keemilise tehnoloogia alal (1955, Queensi Ülikool, Kingston). Oli 1952–1964 Maitlandi (Kingstoni lähedal) rajatud DuPonti suurfirma keemiainsener, 1964–1971 sama firma arendusgrupi uurija, 1971–1984 uurimisgrupi juht.[1]

Teadustöö

muuda

Uurimisvaldkond: orgaaniline süntees, peamiselt polüamiidide saamine ja polüamiidkiudude tööstuslik tootmine. Pügi uurimistulemuste alusel ehitati tehases uus reaktor, mis võimaldas toota nailonit varasemast efektiivsemalt. Juhtis esimese täieliku matemaatilise mudeli loomist kunstkiudude valmistamiseks. Uuringute tulemused on patenteeritud paljudes tööstusriikides. Oli innukas maletaja ja maleelu organiseerija Kanadas, valiti korduvalt Ida-Kanada Maleliiga ja 1973–1984 Kanada Maleliidu presidendiks. Korraldanud mainekaid ülekanadalisi maleturniire, millest 1975. aastal (vahetult enne surma) võttis osa ka Paul Keres. Maletajana on Pügi autasustatud kuninganna Elisabeth II hõbemedaliga (1977). Canadian Society of Chemical Engineers'i liige.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid

muuda
  • Oxidation of cyclohexane. USA, Prantsusmaa ja Belgia patendid. Referaat Chemical Abstracts 64 (1966) Nr P1982e, 65 (1966) Nr P15248a
  • Polyamides by continuous polymerization (kaasautor). Kanada ja Saksamaa patendid. Referaat Chemical Abstracts 82 (1974) Nr 31793h.

Kirjandus

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.