Kaitseliidu Võrumaa maleva Põlva malevkond

Kaitseliidu Võrumaa maleva Põlva malevkond oli praeguse Põlva maakonna territooriumil enne Teist maailmasõda tegutsenud malevkond.

Juhid

Malevkond formeeriti 1924. aastal. Reorganiseeritud kujul hakkas malevkond tegutsema 24. juuli 1925. Esimeseks malevkonna pealikuks määrati reservleitnant D. Anni, kes vabastati kohustustest omal palvel 01.09.1925.a. Uueks malevkonna pealikuks määratakse leitnant Anni asemele reservkapten Anton Allik, kes elukoha muutmise puhul vabastatakse 09.05.1926.a. Sellest ajast arvates täidab malevkonna pääliku kohuseid reservkapten Oskar Evert kuni juulikuuni 1932. 1932. aasta juulikuust alates Everti malevkonna pealiku ametikohalt vabastamise puhul määratakse malevkonna pealiku kohuseid täitma õppepiirkonna instruktor nooremleitnant E. Raig, kes annab Antsla õppepiirkonda üleviimise puhul malevkonna pealiku kohused omakorda üle doktor Jakob Rosenbergile.

1928 valiti esimene Põlva malevkonna juhatus koosseisus: Amos Jänes, Johannes Nikopensius, ja August Võhni.

1928 sai Põlva malevkond enesele juriidilise isiku õigused.

Algatused

1928. aasta avati malevkonna juhatuse ja teiste Põlva organisatsioonide algatusel Maailma- ja Vabadussõjas langenud sõduritele mälestussammas. 1932. aastal anti mälestussamba alune maa malevkonna omandusse, et tagada platsi korrashoid. 1936. aastal lisati mälestussambale langenute nimetahvel.

1930 alustasid malevkonna allüksuste juures tegevust Naiskodukaitse jaoskonnad.

Suuremaks saavutuseks malevkonna tegevuses tuleb pidada 1931. aasta Põlva malevkonna orkestri organiseerimist ja ellukutsumist. Orkestri organiseerimisel aitasid kaasa Põlva seltskondlikud organisatsioonid. Muretseti esialgu 15 pilli - 1000 krooni väärtuses. 25-mehelises koosseisus orkester võttis osa X üldlaulupeost.

1932. aasta suurimaks sündmuseks oli malevkonnal lipu saamine, mis anti üle 24.juulil malevkonna 7.aastapäeval. Lipu üleandjaks olid Põlva malevkonna Naiskodukaitse jaoskonnad.

Üksused

17. juuli 1931 kutsuti ellu Põlva Malevkonna Laskeklubi. 1933 asutati malevkonna juurde ratsarühm, suuskratturjaod, sidejaod ning gaasijaod. 1934. aastal kuulusid malevkonda Koiola, Kioma, Peri, Karilatsi, Aleksandri, Timo, Leevi ja Veriora nimelised üksused. Iseseisva üksusena tegutses Põlva ratsakomando.