Kahvatu laht
{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi
| Kahvatu laht | |
|---|---|
| Valgla suurus | 0,8 km² |
| Pindala | 5,9 ha |
| Pikkus | 360 m |
| Laius | 230 m |
| Kaldajoone pikkus | 1034 m |
| Suurim sügavus | 0,5 m |
| Koordinaadid | 58° 31′ 15″ N, 23° 41′ 48″ E |
Kahvatu laht on järv Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Paatsalu küla lähedal.
Laht kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda.
Järve pindala on 5,9 ha.[1]
Veerežiim muuda
Kahvatu laht on madal seisuveekogu, millel võib märgala kaudu olla ühendus merega. Lahest lääne pool asub Paadremaa jõgi, mis tõenäoliselt moodustab mere ja lahe vahele puhvri. Kahvatu lahe kooslused on iseloomulikud vananevale veekogule.[2]
Kahvatu lahe tumedat tooni vesi on läbipaistev kuni põhjani (0,4 m). Vee pH-tase on võrdlemisi kõrge (9,21), st laht on hapnikuga üle küllastunud (116%). Samuti on seal suur toitesoolade ja kloriidide sisaldus (163 mg/l), mis võib olla tingitud merevee lähedusest või juuresolevate teede soolamisest. Kokkuvõtlikult on lahe veekvaliteet halb.[2]
Vees oleva sette paksus on suurim lahe keskosas (50 cm) ning veidi väiksem põhja- ja lõunaosas (20–35 cm). Vett on kõige rohkem lahe kesk- ja lõunaosas (40–50 cm) ning vähem põhjaosas (20–35 cm).[2]
Elustik muuda
Taimestik muuda
Kahvatu laht on tumedaveeline veekogu, millel on eriline taimestiku koosseis. Kaldaveetaimedest on lahes näiteks harilikku pilliroogu (Phragmites australis) ja karedat kaislat (Schoenoplectus tabernaemontanii). Ujutaimedest on arvukaima levikuga liht-jõgitakjas (Sparganium emersum), veesisestest taimedest aga tähk-vesikuusk, kamm-penikeel ja ogaterav penikeel. Kaitsealustest liikidest leidub Kahvatu lahes süstlehist konnarohtu, mis on Eestis haruldane liik.[2]
Kalastik muuda
Kalaliikidest on Kahvatu lahes kõige arvukamalt on esindatud ahven. Lisaks leidub seal nii linaskit ja roosärge kui ka haugi ja hõbekokre. Kaitsealustest liikidest elutseb lahes hink.[2]
Linnustik muuda
Veekogus ja selle lähiümbruses on märgatud ka erinevaid linnuliike. Näiteks seal pesitsevad roo-loorkullid (Circus aeruginosus) ja hänilased (Motacilla flava) on arvatud Eestis looduskaitse all olevate liikide III kategooriasse.[2]
Kaitse muuda
Kahvatu laht kuulub Nehatu looduskaitsealale, mille eesmärk on säilitada ja kaitsta Nehatu soo ja merelahtede liike ning nende elupaikasid. Ühtlasi kuulub piirkond nii Väinamere linnuala (keskkonnaregistri kood EE0040001) kui ka Väinamere loodusalana (keskkonnaregistri kood EE0040002) Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikku.[2]
Viited muuda
- ↑ Sissekanne Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Ott, Ingmar jt (2012). Rannikujärvede uurimiste tulemused. – Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.