Ava peamenüü

Küna on puutüvest õõnestatud ning tahutud põhja ja külgedega piklik nõu[1].

Künad olid eri suuruse ja kasutusega. Kariloomade jootmiseks oli pikk kaevuküna ehk joogiküna (läänemurdes rank), sigade söötmiseks seaküna, hobuste toitmiseks kaeraküna, aganaleiva jaoks aganate peeneks tampimiseks tambiküna, õlletegemiseks virdeküna, nõude liivaga küürimiseks liivaküna, pesupesemiseks pesuküna jne. Pisike küna võis olla ka toidunõuks.

Künad tehti põhiliselt männi- või haavapuust. 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani kasutati rohkem laudkünasid[2].

ViitedRedigeeri

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 91
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 118

VälislingidRedigeeri