Köismäe

Köismäe (saksa keeles Reeperbahn-Vorstadt) oli ajalooline Tallinna eeslinn-alev.

Alevi piirideks loeti Tallinna kindlusmüüri ning Suurtüki, Vana-Kalamaja ja Suur-Patarei tänavaid. Suur-Patarei tänav kandis varem, 17. ja 18. sajandil Köismäe tee nimetust.

Köismägi paiknes Suure Rannavärava ees, seal elasid köiepunujad. Tallinna Kalamaja eeslinna nimetatakse kirjalikult aastatel 1374 ja 1421 ja umbes samast ajast pärinevad ka andmed Kalamaja ja Tallinna linnamüüri vahel asuvast Köismäest. Ilmselt tuleb Köismäed või vähemalt Kalamaja ja selle merepoolset osa lugeda Kalamaja osaks ja tõenäoliselt kehtis ka Köismäel Kalamaja eeslinnale juba keskajast omane teatud omavalitsus. Päris Köismäe alev oma püsivamate elanikega asus praegusest Soo tänavast põhja või kirde pool ja Köismäe lõunapoolses osas asusid suured hõredalt hoonestatud krundid, millel olid peamiselt Tallinna linnakodanike abimajapidamised.

Telliskopli, Kalamaja piirkond, Seegitagune torn ja Skoone bastion, 1879. aasta kaardil

Köismäe (saksa keeles Reperbahn) on saanud nime Tallinna sadama lähedal elavate ja töötavate köiepunujate järgi, keda nimetati vahel ka kanepiketrajateks. Saksa keeles tähendas Reperbahn pikka köisteed, mida köiepunujad köie valmistamiseks vajasid. Köiepunujad tegelesid peamiselt kanepi pooltoodete valmistamisega, ketrasid kanepiheiet, ropsisid ja praagisid kanepit, mida eksporditi Saksa sadamalinnadesse, Hollandisse ja Rootsi. Köit ja nööre valmistati ka kohalikuks tarbeks ja kuna kanepiketramine oli must ja raske töö, tegelesid sellega peamiselt kohalikud eestlased ja maalt linna tulnud talupojad.

Krimmi sõja ajal, kui Inglise-Prantsuse laevastik blokeeris Venemaa Balti mere sadamaid ja nende seas ka Tallinna sadamat, laskis Eesti alal tegutsevate Venemaa keisririigi vägede ülemjuhataja jalaväekindral ja Soome kindralkuberner Friedrich Wilhelm Rembert von Berg 24 tunni jooksul lammutada Köismäe alevi elamud ja hävitada aiad, kartes dessanti.

Vaata ka

• Köismäe torn
• Köie tänav