Käbihein

taimeperekond

Käbihein (Prunella) on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, kuhu kuulub eri andmetel 7–18 liiki.[1][2][3]

Käbihein
Harilik käbihein
Harilik käbihein
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Huulõielised Lamiaceae
Perekond Käbihein Prunella
L.

Leviala ja kirjeldus muuda

Käbiheinad on levinud peamiselt Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Osa liike on omased vaid ühele väikesele piirkonnale. Levinuim on harilik käbihein (Prunella vulgaris), mida leidub lisaks ka Põhja-Ameerikas. eElurikkuse portaali põhjal leidub Eestis kaks liiki – harilik käbihein (Prunella vulgaris) pärismaisena ja lisaks harva aiast metsistununa suureõieline käbihein (Prunella grandiflora) ning hübriidne webbi käbihein (Prunellus webbiana), mis WCSP andmebaasis hetkel liigina heaks kiidetud ei ole.[4][1]

Käbiheinad on mitmeaastased roomavate või tõusvate vartega rohttaimed, mis paljunevad seemnetega ja vegetatiivsete juurduvate varte abil. Kasvavad nii muru sees, tühermaadel kui ka niitudel, kus katavad kiirelt maapinna.

Käbiheina õied paiknevad varre tipus ümarate kandelehtede kaenlais tihedas tähkjas õisikus, mis meenutab kuusekäbi.[5] Sellest on tuletatud ka taime eestikeelne nimetus. Harilikku käbiheina on nimetatud ka põldhumalaks, kuna kuivanult meenutavad tema krõbedad viljad humala õisikut.[6] Valged, roosad või lillad kroonlehed moodustavad huulja õie, mille ülahuul koosneb kahest ja alahuul kolmest kroonlehest. Alahuule keskmine kroonleht on teistest tunduvalt suurem. Ka tupplehed on kokku kasvanud kaheks osaks, mille ülemine osa on kolme tipuline ja alumine kahe tipuline.

 
Suureõieline käbihein.

Liigid muuda

WCSP andmebaasi alusel on käbiheina perekonnas 8 liiki, 5 hübriidset liiki ja 5 alamliiki.[1]

 
Prunella laciniata.

Hübriidid:

Rahvameditsiin muuda

Nii Hiina kui ka Euroopa rahvameditsiinis on käbiheinu kasutatud erinevate hädade vastu. Põhiliselt on rakendust leidnud neli liiki – harilik käbihein, suureõieline käbihein, P. laciniata ja P. orientalis. Eestis on käbiheina kasutatud haavade, kurguvalu ja angiini ravimisel.[6] Enne Teist Maailmasõda kasutati harilikku käbiheina verejooksude peatamiseks ja südamehaiguste vastu. Lääne meditsiinis on seda peamiselt kasutatud väliste väiksemate vigastuste, marrastuste ja põletuste ning suuhaavade raviks. Hiina meditsiinis on käbiheina põhiliselt kasutatud maksahaiguste vastu ning sapipõie ja maksa stimuleerimiseks.[7]

Käbiheina kasutatakse ka tänapäeval taimseid komponente sisaldavates toidulisandites, millel on immuunsüsteemi toetav, antibakteriaalne ja põletikuvastane toime,[8][9] samuti nahahoolduseks mõeldud kreemides.[10] Käbiheinte keemilist sisaldust on üsna põhjalikult uuritud. Need sisaldavad mitmeid bioaktiivseid ühendeid nagu fenoolhapped (rosmariinhape, kofeiinhape), flavonoidid (rutiin, luteoliin) ja antotsüanidiinid (tsüanidiin, delfinidiin).[11] Käbiheinal on leitud vähirakkude kasvu peatav ja potentsiaalselt ka levikut inhibeeriv toime.[11] Põhilisel fenoolsel komponendil, rosmariinhappel on näidatud antioksüdantne, vähivastane, põletikuvastane, antibakteriaalne ja HIV-vastane toime.[11]

Lisaks soovitatakse harilikku käbiheina lisada salatitesse ja muudesse toitudesse ning tee sisse, kuid lehti tuleb eelnevalt korralikult loputada, et vabaneda kibedat maitset tekitavatest tanniinidest.[12]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 apps.kew.orgkasutatud 09.08.2016 (inglise)
  2. Euro+Med PlantBase ww2.bgbm.orgkasutatud 09.08.2016 (inglise)
  3. Kim, M. (2012).Inflammatory Activity in RAW264.7 Mouse Macrophage Cells. Food and Nutrition Sciences, vol. 3(9). file.scirp.orgkasutatud 09.08.2016 (inglise)
  4. eElurikkus Käbihein andmebaasis eElurikkus   kasutatud 09.08.2016
  5. Eesti entsüklopeedia entsyklopeedia.eekasutatud 09.08.2016
  6. 6,0 6,1 Harilik käbihein bio.edu.eekasutatud 09.08.2016
  7. Prunella vulgaris www.kew.org kasutatud 09.08.2016 (inglise)
  8. AcNomore www.herbalremedies.com kasutatud 09.08.2016 (inglise)
  9. GSE Influbiotic Rapid www.prodecopharma.com kasutatud 09.08.2016 (itaalia)
  10. Self-Heal Skin Creme www.swansonvitamins.com kasutatud 09.08.2016 (inglise)
  11. 11,0 11,1 11,2 Sahin, S., et al. (2014) Isolation of major phenolic compounds from the extracts of Prunella L. species grown in Turkey and theyr antioxidant and cytotoxic activities. Journal of Food Chemistry, vol. 38, lk 248–257. www.researchgate.net kasutatud 09.08.2016 (inglise)
  12. Self-heal www.seedaholic.com kasutatud 09.08.2016 (inglise)