Käärpuud
Käärpuud (ka kääripuud, loompuud, loomapuud) on raamid kanga lõimelõngade korrapäraseks ülesvedamiseks ehk kanga käärimiseks (loomiseks).[1]
Ajaloost
muudaKangast loodi esialgu maja välisseina löödud pulkadel. 19. sajandi viimasel veerandil asendati Lõuna-Eestis mõnes kohas pulgad seinale kinnitatud või toetatud raampuudega. Senisest pikema kanga saamiseks võeti 19. sajandil kutseliste kangrute eeskujul kogu Eestis kasutusele käärpuud.[2]
Kasutamine
muudaKäärpuud koosnesid põrandast laeni ulatuvast püstvõllist (teljepuust) ja sellele ristamisi kinnitatud kahest suurest puuraamist, mis keerlesid võlli ümber. Raami ülemistel ja alumistel ristpuudel olid vahelikupulgad lõngarühma kinnistamiseks ja lõngade ristamisel lõimedesse vajaliku vaheliku moodustamiseks. Käärimist oli võimalik alustada nii ülevalt kui alt. Kanga pikkusele vastavalt pöörati käärpuid ühes suunas, et käärida esimest lõngarühma ja kinnitada see ümber ristpuudele kinnitatud vahelikupulkade. Tegevust edasi-tagasi korrates kääriti kanga laiusele vastav arv lõimelõngu, igakordsel tagasipööramisel moodustus vahelik.[1]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 87
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 115
Kirjandus
muuda- Kangakäärimine Eestis, Eevi Astel. Etnograafiamuuseumi aastaraamat, 1971.