Käärkast

Käärkast (ka käärikast, käärlaegas) oli puukast, millesse asetati kanga käärimiseks lõngakerad või -poolid.[1]

Käärkastis oli kuni 12 lahtrit, mis võimaldas mitut lõimelõnga ühel ajal käärida. Kasti servale kinnitatud aasadest toodi lõng läbi, et lõngad käärimise ajal omavahel keerdu ei läheks. Käärkaste ja lõngapoole hakati Eestis kasutama 19. sajandi teisel poolel mõisate ja elukutseliste kangrute vahendusel. Varem kasutati kehasid või kerilaudu. Kui kehadelt kääriti enamasti kahe lõimega, siis käärimisega käärimiskastist või käärimisraamilt oli võimalik seda käärpuudele teha ühtlaselt 4–10 lõimelõngaga. Käärkasti kasutamisega kaasnes käärlaua kasutuselevõtt.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 115

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri