Juuru kirikuaed

Mitte segi ajada Juuru kalmistuga ja Juuru õigeusu kalmistuga

Juuru kirikuaed on Rapla maakonnas Rapla vallas Juuru alevikus Juuru kirikut ümbritsev kirikuaed.

Kirikuaeda on maetud inimesi tõenäoliselt juba muinasajal. Kirikuaeda maeti lihtrahvast 18. sajandi lõpuni, seejärel jäi see kohalike mõisnike ja vaimulike matmispaigaks. Lihtrahvas maeti kirikust mõnesaja meetri kaugusele rajatud Juuru kalmistule.

19. sajandil oli kirikaias veel kaks kabelit: kirikukabel ja Maydellide perekonnakabel. Viimane lammutati kiriku ümberehituse käigus. Kirikukabel, mis oli jaotatud kohalike aadlike perekondade vahel, lammutati osaliselt ja jäi seejärel kõigi lahkunute matusetalituse eelseks hoidmiskohaks. Kirikuaia lõunaväravas asub päikesekell, millega moodustab kirik koos pastoraadiga (18. sajand) ühtse ansambli.

Säilinud on viis kivist rõngasristi. Kaks neist, mis pärinevad 17. sajandist ja kannavad eestikeelseid raidkirju, on kuulunud ilmselt eesti vabatalupoegadele. Ühel on tekst "Sihn maggab Paia Jost üx auwus vannamees kes ellas Waggaste hincka ussko sees Anno 1687". Vanim säilinud hauatähis on 1652. aastast pärinev maltarist.

Kirikuaias asuvad endise aadelkonna ja kirikuõpetajate matusepaigad. Teiste hulgas on seal Mahtra sõja aegse mõisaomaniku Constantin von Helffreichi haud, mida tähistab suur malmist rist ja esimese Vene lipu all ümbermaailmasõitja admiral Adam Johann von Krusensterni onu perekonna matusepaik. Kirikuaeda on maetud kirikuõpetajad Friedrich Gustav Knüpffer, Samuel Christian Kettler, August Anton Kettler, Carl Paul Martin Hasselblatt, Jüri Bärg ning köstrid Juhan Tedder ja Gustav Liima.

Nii kirik, kirikuaed kui ka kirikuaeda piirav piirdemüür on arvele võetud kultuurimälestistena. Kultuurimälestisteks on arvatud ka kirikuaia mitmed objektid^[1]: