Juta Siirak

Juta Siirak (neiuna Juta Vilk; 10. mai 1929 Ontika24. juuli 2016) oli eesti keemik ja vaimulik.

Ta lõpetas aastal 1948 Tallinna 3. Keskkooli. Seejärel õppis ta aastatel 19481949 Usuteaduse Instituudis, mille katkestas märtsiküüditamine.

Aastatel 19491956 viibis ta Siberis. Aastatel 19531956 õppis ta Siberi Metsatehnilises Instituudis. Siberist vabanes ta 31. augustil 1956.

Aastal 1958 lõpetas ta cum laude Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia-mäeteaduskonna silikaatide tehnoloogia erialal.[1] Ta on töötanud keemikuna.

Aastatel 19741988 õppis ta Usuteaduse Instituudis, lõpetades selle aastal 1988.

17. veebruaril 1982 ordineeriti ta aseõpetajaks, õpetaja õigused sai ta 12. juulil 1988. Ta oli aastatel 19821999 Harju-Madise koguduse õpetaja. Lisaks hooldas ta aastal 1982 Nõva Püha Olevi kogudust, aastatel 19901992 Tallinna Rootsi-Mihkli kogudust ja aastatel 19921994 Paldiski Nikolai kogudust.

Samuti oli ta aastatel 19921998 Lääne-Harju praostkonna abipraost. Ta oli EELK Pühapäevakooliühenduse asutaja ja juhataja aastatel 19901997; aastatel 19921997 oli ta kirikukogu liige. Maetud Harku valla, Rannamõisa kalmistule. Samas maetud ka abikaasa Edgar Siirak (1912-2008).

TeoseidRedigeeri

  • 2010 mälestusraamat "Kui kodud lõhuti". Selle järg "Uus algus" 2011.

Koostas raamatu "Harju-Madise 700: Kilde kiriku ja kihelkonna ajaloost", 1996.

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri