Julian Huxley
Julian Sorell Huxley [haksli] (22. juuni 1887 London – 14. veebruar 1975) oli inglise teaduspoliitik ja ühiskonnategelane, UNESCO esimene peasekretär 1946–1948 ja Maailma Looduse Fondi üks asutajaliikmeid 1961.
Julian Huxley | |
---|---|
![]() | |
Sünniaeg |
22. juuni 1887 London |
Surmaaeg |
14. veebruar 1975 (87-aastaselt) London |
Amet | evolutsioonibioloog, kirjanik |
Abikaasa(d) | Juliette Huxley |
Lapsed | Anthony Julian Huxley, Francis Huxley |
Pereliikmed | Aldous Huxley |
Autasud | Kalinga preemia |
Tema vend oli kirjanik Aldous Huxley, poolvend oli Nobeli meditsiiniauhinna laureaat Andrew Huxley, isa oli kirjanik ja toimetaja Leonard Huxley, isaisa oli evolutsiooniteoreetik Thomas Huxley.
Julian Huxley oli evolutsiooniteoreetik, humanist ja internatsionalist, loodusliku valiku tuline pooldaja ja sünteetilise evolutsiooniteooria (neodarvinismi) juhtkuju. 1935–1942 oli ta Londoni Zooloogiaühingu sekretär.
1953 pälvis ta UNESCO Kalinga auhinna teaduse populariseerimise eest. 1956 pälvis ta Londoni Kuninglikult Ühingult Darwini medali. 1958 pälvis ta Linn ühingult Darwin-Wallace'i medali, mis antakse välja iga 50 aasta tagant hulgale evolutsiooniteoreetikutele. Samal aastal, 100 aastat pärast evolutsiooniteooria avaldamist, tõsteti ta rüütliseisusse. 1959 pälvis ta Laskeri Fondi eriauhinna kategoorias "Plaanitud lapsevanemakssaamine – maailma rahvastik". 1959–1962 oli ta Briti Eugeenikaühingu president.
Huxley kirjutas umbes 50 populaarteaduslikku raamatut. Peamiselt käsitlesid need evolutsiooni ja sellest lähtuvat inimeseksolemist.
Oma essees "Crowded World" ("Ülerahvastatud maailm") ennustas Huxley maailma rahvaarvu suurenemist 6 miljardini aastaks 2000. ÜRO Rahvastikufond tähistas 12. oktoobril 1999 Kuue miljardi päeva.