Juhan Püttsepp
- Mitte segi ajada Juhani Püttsepaga.
Juhan Püttsepp (23. juuli 1898 Kiressaare talu, Tähtvere vald – 18. september 1975 Tartu) oli eesti maalikunstnik.
| Juhan Püttsepp | |
|---|---|
| Sündinud |
23. juuli 1898 Kiressaare talu, Tähtvere vald |
| Surnud |
18. september 1975 Tartu |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik |
Elukäik
muudaLõpetas 1917 Tartu linnakooli ja käis 1919 Tartu Õpetajate Seminaris. Võttis osa I maailmasõjast ja Eesti Vabadussõjast ning kui asutati Pallase kunstikool, läks kohe sinna õppima.[1] Õppis 1919–1922. Majandusraskuste tõttu oli ta sunnitud kooliõpingud katkestama ja asuma tööle õpetajana. Pallase lõpetas ta eksternina 1929 maalikunsti erialal. Omandas 1927 samas joonistusõpetaja kutse.
Töötas õpetajana Põltsamaal ning Tartus kutse- ja keskkoolides, oli 1943–1944 Pallase ja 1944–1951 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi dekaan. 1951–1957 töötas Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudus ja 1957. aastast Tartu Riiklikus Ülikoolis.
Oli Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esinduskogu esimees, Tartu Kunstiklubi esimees, tegutses noorsoo-organisatsioonides ja muudel ühiskondliku elu aladel.[1]
Pere
muudaTema vend oli pedagoog Eduard Püttsepp. Tema tütar oli lastekirurg Epp Lainevee ja poeg kopsuarst Enn Püttsepp ning pojapoeg on ajakirjanik ja bioloog Juhani Püttsepp.
Looming
muudaJuba kunstikooli õpilasena lülitus Püttsepp varakult kunstiühingu Pallas tegevusse, võttes juba 1920. aasta lõpul kahe kompositsiooniga osa ühingu IV kunstinäitusest.[1] Oli sage esineja ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel kodumaal ja eesti kunsti näitustel mitmel pool välismaal.[1]
Juhan Püttsepast kujunes üks koolkonna tüüpilisemaid esindajaid, keda iseloomustab üldiselt mahlakas, pehme, värvikas maalilisus.[2] 1930. aastatel maalis ta mitmeid tugevaid kompositsioone talutöö ainetel. 1940. aastatel arenes tema laad tonaalsemate lahenduste, kasinama värvilahenduse suunas. Maaeluteemalised kompositsioonid olid nõutud terve kümnendi vältel.[2]. Juhan Püttsepp on maalinud portreid, maastikke, linnavaateid ja figuraalseid kompositsioone. Kunstnik hakkas näitustel esinema juba 1920. aastatel. Tema loomingus on olnud ekspressiivsemaid katsetusi, mõjutusi uusasjalikkusest, kuid ikka on meistrile olulised olnud töö maalilised väärtused.
Eelistatumateks motiivideks on vaheldusrikka struktuuriga Lõuna-Eesti vooremaastikud oma jõgede ja järvedega ning tumedate metsatukkadega, samuti mõisapargid ja õued askeldavate inimestega, kuid ka rohked Tartu vaated, milles arhitektuurimotiivid etendavad olulist osa.[1]
Õli- ja temperamaalide kõrval võib Püttsepa loomingu paremikku kuuluvaks pidada ka tema pastelle ja värvilisi joonistusi.[1]